Ravimiamet: remdesiviir ei ole ohtlik ja põhjust Eesti ravijuhendit muuta ei ole

Otsest põhjust Eesti ravijuhendit muuta ei ole, sest WHO juhendi muutus ei tulnud ei ootamatult ega põhinenud teabel remdesiviiri ohtlikkusest.Foto: Shutterstock

Möödunud nädalal teatas Maailma terviseorganisatsioon (WHO), et ajakohastatud Covid-19 ravijuhendi kohaselt ei soovitata ka Eestis käibel olevat viirusevastast remdesiviiri enam kasutada haiglaravil olevate patsientide raviks, olenemata sellest, kui raske nende haigus võib olla (loe täpsemalt siit).

Eesti ostab remdesiviiri siiski Euroopa ühishankes osaledes juurde ning meie haiglates jätkatakse remdesiviiri kasutamist.

Dr Arkadi Popov ütles ERR-ile, et eelnevalt tehtud uuringud näitavad, et see ikkagi vähendab ravi kestust patsientidel, kes vajavad hapnikuravi. “Meie jaoks on ka täna see oluline sellepärast, et patsientide arv, kes vajavad haiglaravi, on kasvutrendiga,” lausus Popov.

Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs ütles, et otsest põhjust Eesti ravijuhendit muuta ei ole, sest WHO juhendi muutus ei tulnud ei ootamatult ega põhinenud teabel remdesiviiri ohtlikkusest.

Andmed WHO Solidarity uuringust, mis näitasid, et remdesiviirist ei olnud sellesse uuringusse kaasatud COVID-19 patsientidel kasu suremuse vähendamiseks, avaldati juba mõni aeg tagasi, see tähendab, et WHO ravijuhendi muutmise aluseks ei olnud mingi ootamatu sündmus ega tuvastatud oht.

Irs tõi välja, et WHO esindab oma 194 liikmesriiki, millest enamus on väga mõõdukal majanduslikul järjel. Arusaadavalt tuleb WHO juhendis prioriteediks seada kõige tõhusamad, elupäästvad sekkumised ning hoiduda soovitamast suhteliselt kalleid ja mõõdukama kasuga raviviise. See aga ei tähenda, et neid ei võiks kasutada.

USA-s, Euroopa Liidus ja ka Eestis on ravim kasutusele lubatud ja Eesti ravijuhendisse lülitatud peamiselt ACTT-1 uuringu tulemuste alusel, mis näitasid haiglaravi kestuse mõõdukat vähenemist. Suremuse vähenemist see uuring ei näidanud. Kuid haiglasüsteemi ülekoormuse ohu tingimustes võib ka sellist ravitulemust kindlasti kasulikuks lugeda.

Samuti on arstiteadlastel ravimi toimemehhanismi alusel üsna kindel veendumus, et remdesiviiri manustamist tuleks alustada võimalikult varakult, kohe hapnikravi vajaduse tekkides, enne kunstliku ventilatsiooni vajadust.

Ravimi müügiluba Euroopa Liidus on tingimuslik, see tähendab, et Euroopa ravimiameti inimravimite komitee jälgib pidevalt uusi andmeid ja vajadusel kohandab neile vastavalt ravimi kasutamistingimusi.

Irs märkis, et komitee on juba arutanud uuringu Solidarity üldtulemusi, aga enne kui saab mingi arstidele või patsientidele kasuliku seisukoha või soovituse anda, on vaja näha uuringu täpsemaid andmeid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.