Uudis

Ravimiamet: SARS-CoV-2 vaktsiinide kliinilised uuringud võimaldavad peagi teha esimesi suuremaid järeldusi vaktsiini tõhususe kohta

Foto: Shutterstock

Eelmisel nädalal levis meedias uudis, et AstraZeneca arendatava SARS-CoV-2 vaktsiiniga AZD1222 tehtavas kolmanda faasi kliinilises uuringus Brasiilias suri üks katsealune. AstraZeneca pole juhtunut kommenteerinud, kuid Brasiilia ravimiameti (Anvisa) sõnul soovitas uuringu käiku jälgiv rahvusvaheline hindamis- ja ohutuskomitee (International Evaluation and Security Committee) uuuringut jätkata (loe uudist siit).

Eesti ravimiameti kodulehel on avaldatud, et meediakanali NDTV andmetel suri katsealune, kes kuulus kontrollgruppi ning ei saanud uuritavat vaktsiini.

“Täpsemat informatsiooni ei ole paraku saadaval, kuna arendaja ise ei ole juhtumit kommenteerinud. Fakt, et uuringuga lubati jätkata nii kiiresti, lubab oletada, et katsealune kuulus kontrollrühma ja surm ei olnud seotud arendatava vaktsiiniga,” sõnas bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi.

Eesti ravimiameti kodulehel on toodud välja mõned uued faktid kliinilise uuringu faasis olevatest vaktsiinikandidaatidest.

Bharat Biotech on saanud India ravimiametilt loa alustada oma SARS-CoV-2 vaktsiinikandidaadiga Covaxin kolmanda faasi kliinilise uuringuga Indias ning uuringusse on kavas kaasata 26000 vabatahtlikku. Vaktsiinis on antigeeniks inaktiveeritud viirusosake.

Uudset mRNA põhist SARS-CoV-2 vaktsiini (mRNA-1273) arendav Moderna on jõudnud USAs toimuva kliinilise uuringuga nii kaugele, et kõik planeeritud 30000 osalejat on uuringusse kaasatud ning rohkem kui 25 000 osalejat on saanud ka kaks vaktsiinidoosi. Eesmärk, mille vaktsiiniarendajad endale on seadnud, on saada 60%-lise tõhususega vaktsiin. See tähendab, et vaktsiin peab tekitama kaitse viiruse vastu 60% vaktsineeritutest.

Vaktsiini 60%-lise tõhususe puhul võib tekkida küsimus, kas see on turule lubamiseks piisav. Selgituseks võib välja tuua, et vaktsiinid ei ole kunagi 100% tõhusad. Mõned vaktsiinid on tõhusamad kui teised – näiteks leetrite vaktsiini tõhusus on õige kasutamise korral 98%. Enamik lapseeas manustatavate vaktsiinide tõhusus jääb vahemikku 85%–95%. Samuti on varieeruv vaktsiinide tekitatav immuunsuse kestus.

Osa vaktsiinide puhul võib immuunsus kesta mitu aastakümmet, osade puhul aga piirduda suhteliselt lühikese ajaga. Tegureid, mis seda määravad, on mitmeid: haigustekitaja iseloom, vaktsiini koostis, vaktsineeritava vanus ja tervis.

Ka igal hooajal müügile tulev gripivaktsiin ei anna gripi vastu 100%-list kaitset ning lisaks tuleb gripi vastu vaktsineerida igal aastal. Samas kaalutakse iga ravimi (ka vaktsiin on ravim) müügiloataotluse puhul alati põhjalikult ravimist saadavat kasu ja võimalikku riske. Ka üksnes 60%-lise tõhususega, kuid muidu ohutu SARS-CoV-2 vaktsiin annaks siiski kaitse rohkem kui pooltele vaktsineeritutest.

Ülevaatlikku tabeli viimase kahe nädala jooksul toimunud muutustest SARS-CoV-2 vaktsiinide arenduses leiab ravimiameti kodulehelt siit.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.