Hüvitist vajaks enim väiksema sissetulekuga inimesed, kel on uuringute järgi suutervisega kõige rohkem probleeme. Kõige kehvem ligipääs hambaravile on toimetulekutoetust saavatel inimestel, kelle sissetulek on madalaim. Auditist ilmnes, et enamus ehk keskmiselt 95% toimetulekutoetuse saajatest ei käinud toetuse saamise ajal hambaarsti juures.
„Haigekassa hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kellel on parem suutervis ja kelle ravivajadus on väiksem. Ehk lühidalt, olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada,“ selgitas riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. „Suurim hüvitise kasutajate osakaal on nende seas, kelle sissetulek on Eesti keskmine või üle selle.“
Hüvitise saamise tingimused jätavad suurema ravivajadusega inimesed hätta
Auditiaruanne toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt. Inimesel, kes on suure ravivajadusega ja peab arsti külastama korduvalt, ulatub koguomaosalus 70–85 protsendini.
Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil ja haigekassal muuta hüvitise saamise tingimusi nii, et hüvitise suurus ja tingimused arvestaksid iga inimese sissetulekut ja tervishoiukulusid. Eesmärk on, et hüvitis jõuaks eeskätt väiksemat sissetulekut teenivate inimesteni.
Sotsiaalministeerium tuli hiljuti välja teatega, et tulevast aastast saavad soodustingimustel hüvitist kasutada ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad. „See on samm õiges suunas, aga hüvitise tingimused vajavad siiski põhimõttelisemat ümberkorraldamist,“ leidis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.
Suurem rõhk tuleb seada ennetusele