Lisaks juhib riigikontrolör tähelepanu sellele, et kõik vaktsineerimisplaanides esitatud eesmärgid ei ole selged ega mõõdetavad, mistõttu jääb segaseks, mida soovitakse saavutada. Ta toob näiteks, et viimases vaktsineerimisplaanis on üldsõnaliselt märgitud eesmärgiks saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.

“Aja jooksul on erinevad kõneisikud selgitanud, et „sügiseks“ tähendab augusti lõppu, suve lõppu, astronoomilise sügise algust või ka varasügist. Samuti on aja jooksul antud erinev tõlgendus sellele, kas hõlmatus tähendab täieliku vaktsineerimiskuuri läbimist või ainult ühe vaktsiinidoosi saamist,” toob ta välja.

Uuest vaktsineerimisplaanist on esialgu noored välja jäetud

Vaktsineerimiskorralduse suur viga Holmi hinnangul on seegi, et 8. juulil tervise- ja tööministri poolt valitsuskabineti nõupidamisele esitatud uue vaktsineerimisplaani eesmärgid ei hõlma kõiki kriitilisi sihtrühmi – alaealisi ning vähe vaktsineeritud piirkondade elanikke.

“Uues vaktsineerimisplaani versioonis ei ole sõnastatud eesmärki seoses 12–17-aastaste vaktsineerimisega. See on aga väga oluline, sest hariduse kvaliteedi ja muude parameetrite poolest on ülimalt hädavajalik tagada koolide statsionaarne töö. Muidu riskime sellega, et mitme aastakäigu õpilaste teadmistesse ja sotsiaalsesse võimekusse tekivad parandamatud lüngad. Juba praegu võiks olla selge, kuidas hakkab käima kooliõpilaste vaktsineerimine, praktilised ettevalmistused vaktsineerimiseks peaks juba käima,” tõdeb riigikontrolör.

Vaktsineerimisplaanis ei ole ka pikaajalistele vaktsineerimise eesmärkidele seatud vahe-eesmärke ning järgmiste nädalate arvulisi vaktsineerimiseesmärke. Riigikontrolöri hinnangul tuleks tervise- ja tööministril valitsuskabineti nõupidamisele esitada vahe-eesmärgid, mis võimaldavad hinnata eesmärgi suunas liikumist. Näiteks, kui 1. novembriks on seatud 60+ elanikkonnas 80% hõlmatuse eesmärk, siis oleks asjakohane, kui tervise- ja tööminister pakub valitsusele välja vahe-eesmärgid 1. septembriks ja 1. oktoobriks.

Tuhanded vaktsiinidoosid seisavad sihipäratult riiulis

Muuhulgas kritiseerib riigikontrolör aeglast vaktsineerimistempot. “Vaktsiini puudumine ei ole juba mitmete nädalate jooksul olnud takistuseks vaktsineeritute osakaalu suurendamisel. Vaktsiini on, kuid seda pole ära süstitud,” märgib ta.

Nimelt oli Eestisse saabunud, kuid kasutamata, vaktsiini hulk 22. juulil üle 170 000 doosi (millele lisanduvad kasutamata AstraZeneca vaktsiinidoosid). Juuni igal nädalal ületas kasutamata vaktsiini hulk vähemalt 80 000 doosi ning juba maikuus ületas igal nädalal kasutamata vaktsiini hulk vähemalt 66 000 doosi.

“Kui kevadel oli üheks eesmärgiks varu hoidmisel maandada tarneriske ja hoida teise vaktsiinidoosi varu vähemalt ühe nädala ette, siis kasutamata dooside hulk ületas juba toona märkimisväärselt järgneva nädala teise doosi vajadust,” on Holm kriitiline.

Tema sõnul on vaktsineerimise korraldus olnud jäik ning erinevad paindlikud võimalused vaktsineeritute hulga suurendamiseks on jäänud kasutamata või on paindlikke võimalusi rakendatud tarbetu viiteajaga.

Vaktsineerimise korraldusse tuleks kaasata erasektor

Holm rõhutab, et vaktsineerimiseks tuleks luua veelgi rohkem kodulähedasi ja kättesaadavust suurendavaid võimalusi, seejuures ei tohiks unustada ka väiksemaid piirkondi. “Tihti on just maal tegu vanemate ja kehvema tervisega inimestega, kelle haigestumine võib tuua just kõige raskemaid tagajärgi. Seega on oluline vaktsineerimine kohapeal ja ka kodudes,” märgib riigikontrolör.

Seejuures tuleks nende võimaluste leidmiseks ja rakendamiseks kaasata erasektori ressurssi ning kogemust. “Avalikkuses on pakutud erinevaid võimalusi vaktsineerimisvõimaluste suurendamiseks, kuid riigi tasandi otsustajad on need paljudel juhtudel tagasi lükanud. Ettepanekute hulgas olnud ka selliseid, mis ei ole sobilikud, kuid mitmed tagasilükatud ettepanekud on mõne aja pärast ikkagi kasutusele võetud. Viivitusega on kaotatud aega ning usaldust,” kritiseerib Holm.

“COVID-19 tekitatud kriis on kogu ühiskonna probleem. Ettevõtjatel on motivatsioon vabatahtlikult panustada selleks, et vältida ulatuslikke majandustegevuse piiranguid ning hoida ühiskonda piirangutest vabana. Erasektoril on võimalusi, ressurssi ja ideid laiendada vaktsineerimisvõimalusi ning seda ressurssi tuleb ühiskonna hüvanguks kasutada.”

Lisaks tuleks riigikontrolöri hinnangul vaktsineerimise juhtrühma kaasata erasektori esindajaid, kes osaleksid otsustusprotsessis – nad tooksid juurde värskeid ideid, näitaksid võimalusi protsessi parandamiseks ning aitaksid siduda riigi ja erasektori ressursse.