Uudis

Riik teostab koroona osas 24 000 eestlase seas uuringu. Kuidas see toimib?

Professor Ruth Kalda Arvamusfestivalil 2017. aastal.Foto: Arvamusfestival/Johan-Paul Hion

Riik koostöös Tartu Ülikooliga viib eestlaste seas läbi ​juhuvaliku teel valimisse sattuvate täiskasvanud elanike hulgas koroonaviiruse levimuse uuringu.

Täpsemad detailid võivad veel muutuda, kuid hetkel on kindel, et uuringusse kaasatakse 24 000 juhuvalimiga valitud eestimaalast, kellest teatud hulgal võetakse viiruse osas proovid.

Uuringu esimesed tulemused loodetakse saada juba aprilli lõpuks ning tulemuste najal saab valitsus teha tõenduspõhise informatsiooni põhjal järgnevaid poliitilisi otsuseid näiteks haiguse leviku prognoosimist või ka piirangute leevendamise osas.

Kokku kestab uuring kolm kuud ning lisaks Tartu Ülikoolile on sinna kaasatud ka hulgaliselt vabatahtlikke ​meditsiiniteaduste valdkonna ja tervishoiu kõrgkooli üliõpilaste hulgast ning ka kaitsevägi.

Uuringuga alustatakse järgmisel nädalal

Valitsuse kriisikomisjoni otsusel algatati koroonaviiruse uuring, milles uuritakse viiruse levikut sümptomitega kui sümptomiteta elanikkonna seas. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles ERRile, et uuring on vajalik nii haiglatele ravitöö paremaks planeerimiseks, kui ka riigile järgnevate otsuste tegemisel.

Tartu Ülikooli poolelt juhib uuringut professor Ruth Kalda, kelle sõnul on uuringuga seoses toimunud juba arvukaid koosolekuid, kuid uuringu käivitamiseks arutatakse veel vajalikud detailid üle. Professori sõnul alustatakse uuringusse inimeste valimise, küsitlemise ning testimisega juba järgmisel nädalal.

“Küsitleme kokku 24 000 eestimaalast. Meil on kuus uuringu lainet ehk igas laines planeerime küsitleda 4000 inimest. Küsitleme neid viiruse kaebuste osas, kas neil esinevad koroonaviirusele viitavaid sümptomeid või ei. Selle alusel jagame inimesed nii-öelda sümptomitega ja sümptomivabadeks inimesteks. Mõlemast teeme veel alamvaliku neist, keda suuname testimisele,” kirjeldas Kalda Geeniusele. ​Alamvaliku suurus on hetkel veel kokku leppimisel.

Uuring kestab kokku kolm kuud, millest esimese nädala jooksul teostatakse osalejate seas küsitlus ning juhuslikult valitud inimesi ka testitakse nii aktiivse haiguse kui tekkinud antikehade suhtes. Seejärel analüüsitakse andmed ​koheselt, et need oleksid valitsusele esitamiseks valmis ​iga uuringulaine järel.

Uuringus osalevad inimesed valitakse juhuslikult

Andmeid analüüsitakse ning esitatakse valitsusele terve uuringu vältel operatiivselt. Testimise osas kasutatakse praegugi kasutatavat ​viiruse RNA testimist ning hiljemalt ​teisest lainest võetakse kasutusele ka antikehade testimine.

“Kasutame uuringus kaht testi. Kõigepealt uurime haiguse enda olemasolu ehk see on see RNA test, mida ka praegu kasutatakse. Teiseks hakkame kasutama antikehade testi, millega saame teada, milline on haiguse läbi põdenud inimeste hulk, kes on omandanud haiguse suhtes immuunsuse,” ütles Kalda. Kahe testi kombineerimine tagab ka usaldusväärsuse.

Kahe testi kombineerimise mõte tuleneb sellest, et selle alusel saab teha kogu elanikkonnale ülekantavaid laiapõhjalisi järeldusi. Uuringus osalevad inimesed valitakse välja ​juhuslikult arvuti poolt, ​kasutades algoritmi, mis tagab esinduslikkuse ja üldistatavuse kogu Eestile.

Ainsaks möönduseks on see, et uuringusse ei kaasata alaealisi. Seda seetõttu, et lapsi peetakse erinevate rahvusvaheliste eetika konventsioonide kohaselt ohustatud grupiks ning neile kehtivad ranged erinõuded ka eriolukorra ajal.

“Uuring peab tuginema juhuslikustatud valikul, et oleks esinduslik iga vanuse ja soo grupi suhtes. Samamoodi peab olema esinduslik erinevate maakondade ja linnade lõikes. Me ei saa seda uuringut ise kallutada ühes või teises suunas. Kui lähtuksime sellest, et tulevad need, kes on uuringust ise huvitatud, siis see ei tagaks juhuslikustamist. Kõikide inimeste võrdset võimalust sattuda uuringusse ja selle läbi ei saa me ka andmeid üldistada ja kanda üle kogu elanikkonnale. Tahame teha seda võimalikult vähe kallutatuks,” kirjeldas professor.

Kuigi hetkel on pandud paika, et uuringus osaleb 24 000 inimest, kellest testitakse 9000, siis on ​väga võimalik, et uuringu maht ning testitavate inimeste hulk muutub. Kalda sõnul sõltub see ​kokkuleppest valitsusega ning kindlasti peame säilitama metoodika, mis tagab uuringutulemuste usaldusväärsuse.

Professor leiab, et uuring annab valitsusele olulist informatsiooni terve kolme kuu vältel kuna andmete modelleerimise põhjal saab näha, millal hakkab haigus vaibuma ning millal on immuunsuse tase elanikkonna hulgas suurenenud.

Uuringu läbiviimisse on kaasatud sadakond inimest

Masstestimisest, millest on viimasel ajal juttu olnud, rääkides leiab Kalda, et elanikkonna läbilõikeline juhuvalimiga testimine on tõenduspõhisem lähenemine kuna selle tulemused annab tervele rahvastikule üle kanda.

“On räägitud võimalusest, et inimesi masstestida, kuid see ​ei pruugi tagada representatiivsust. See võib tähendada seda, et ​end testivad need, kes seda soovivad ja siis ei saa tagada, et andmed oleksid kogu rahvale ülekantavad. ​Samuti on masstestimist räägitud täna pigem antikehade kiirtestimise kontekstis ja see ei anna kindlasti tõenduspõhist ülevaadet tegelikust haiguse levimusest elanikkonna hulgas,” lisas ta.

Uuringu käigus tehakse koostööd Synlabi ja kaitseväega. Proovide võtmise puhul suunatakse inimesed drive-in proovivõtu punktidesse, mille senisteks eestvedajateks on olnud Synlab ja Medicum. Nüüd loob testimispunkte juurde ka kaitsevägi. Seda just asümptomaatiliste isikute testimiseks. Kaitseväelased sõidavad läbi ka kõik maakonnad ning nende puhul, kes ei saa ühel või teisel põhjusel kodust lahkuda käib proove kodus võtmas.

Kogu uuringusse on lisaks professor Kaldale kaasatud ligikaudu sada inimest. Tartu Ülikooli poolt löövad uuringus kaasa epidemioloogia professor Anneli Uusküla ja rahvatervishoiu teadur Mikk Jürisson ning kaasatud on ka genoomika instituut, arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut ning Johan Skytte poliitikauuringute instituut.

Uuringu ettevalmistamisel on tehtud koostööd ka sotsiaalministeeriumi ja tervise arengu instituudiga, ning selle teostamisel on abiks ka eetikanõunikud ja juristid. Proovide võtmisel kaasatakse Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna ja Tartu Tervishoiukõrgkooli üliõpilasi.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.