Teemat võib taas arutada, kui tulevad uued uuringud

Sotsiaalministeeriumi juures kogunes 13. jaanuaril riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, kes arutas COVID-19 vaktsineerimisega seotud küsimusi.

Muuhulgas oli kõne all COVID-19 vaktsineerimise plaani uuendamine, riskirühmade täpsem prioriseerimine ning võimalik Pfizer/BioNTech vaktsiini kahe süsti vahelise intervalli pikendamine. Komisjon praegu vaktsiini 2. doosi edasi lükkamist ei toeta.

Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Maris Jesse nentis, et komisjoni liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et toetuma peab läbiviidud uuringutele ning teemat võib uuesti kaaluda, kui tuleb täiendavaid andmeid sellest, et vaktsiini efektiivsus ei vähene, juhul kui teine doos manustada hiljem.

“Seega tuleb lähtuda tootja antud juhistest ning vaktsineeritavad tuleks teistkordselt vaktsineerida 21 päeva pärast esimese doosi saamist või selle päeva lähedal esimesel võimalusel,” sõnas Jesse.

Uuendati vaktsineerimisplaani

Lisaks oli komisjonis arutelul COVID-19 vaktsineerimise plaani uuendamine ning perearstide juures vaktsineeritavate riskirühmade täpsem prioriseerimine.

Ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona ütles, et COVID-19 riskirühmad pandi koostöös immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga algselt paika möödunud suvel. Eile vaatas komisjon üle, millises järjekorras hakkavad perearstid erinevaid riskigruppe vaktsineerima kutsuma.

Oona avadas, et riskirühmade vaktsineerimisega loodetakse alustada veebruari alguses, kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused seda võimaldavad (loe uudist siit).

Riskirühmade vaktsineerimine toimub mitme kuu jooksul. Riskirühmi hakatakse kutsuma järk-järgult, inimestele saadetakse teavitused ja nendega võetakse ka otse ühendust, mistõttu ei ole vaja muretseda – kõik riskigrupi inimesed saavad võimaluse vaktsineerida.

Vaktsiini on vähe ja seada tuleb prioriteedid

Maris Jesse selgitas, et kuna esialgu on vaktsiinide tarnekogused piiratud, siis on prioriteetide seadmine vajalik, et võimaldada esmajärjekorras kaitset kõige suuremas haigusriskis olevatele inimestele ning hoida seeläbi ära haiglate ülekoormust.

“Kõigile soovijatele võiks avaneda võimalus vaktsineerimiseks teise kvartali jooksul,” lisas ta.

Ekspertkomisjon kinnitas riskirühmade vaktsineerimisele kutsumise põhimõtted ja järjestuse lähtudes inimeste vanusest ja/või terviseseisundist ning võimaliku COVID-19 haigestumise raskusest. Esmajärjekorras hakatakse kutsuma vaktsineerimisele patsiente, kes on üle 80 aasta vanused.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad immunoloogide, allergoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.

Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis leiab siit.

Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta on siin.