„Viimasel ajal on märkimisväärselt kasvanud ka nakatumine teistesse hooajalistesse hingamisteede haigustesse, näiteks grippi ja RS-viirusesse, seepärast võib olla, et inimesed suhtuvad juba ka koroonasse kui võrdlemisi tavalisse viirushaigusesse, jättes erilised ettevaatusabinõud tähelepanuta. Kuna aga rasked haigusjuhud võivad vajada kõigi nende viiruste puhul haiglaravi, eriti väikelastel ja eakatel, võiks siiski igasuguste haigusnähtude korral lähikontakte võimalikult palju vähendada,“ rääkis Kalda. 

Antikehade uuringus osales seekord 1876 inimest, neist 91%-l olid antikehad olemas. See näitaja on püsinud üsna muutumatu juba septembrist alates. Mis puutub nakkuse levimusse vaktsineeritute seas, siis tõhustusdoosiga vaktsineeritute ja tõhustusdoosi tegemata jätnud vaktsineeritute vahel märkimisväärset erinevust pole. Hoolimata tõsiasjast, et neil, kes on saanud kaks tõhustusdoosi, on antikehade tase veres märkimisväärselt suurem kui ühe tõhustusdoosiga vaktsineeritutel. Kõige väiksem on viiruse levimus nende seas, kes on koroonat põdenud ja ka vaktsineeritud. 

Kui tõhustusdoosi soovijate osakaal üle 65-aastaste vanuserühmas püsib kolmandiku juures, siis keskealiste puhul on huvi lisavaktsiinidoosi vastu langenud 13%-ni. Kalda sõnul tasuks tõhustusdoosi tegemine siiski ette võtta kõigil riskirühmadesse kuulujatel, et vältida rasket haigestumist.

„Praegune haiglaravi statistika näitab, et haiglas on koroonaviiruse tõttu eeskätt just need eakamad, kes on kas vaktsineerimata või kel on vaktsineerimisest või tõhustusdoosist juba pikk aeg möödas,“ selgitas Kalda.