Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul selgus positiivse testitulemuse saanute profiilist, et vaktsineeritute nakatumistõenäosus on kolm korda väiksem kui neil, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud. Teisisõnu võib vaktsineeritute seas olla viirusekandja iga 145. täisealine, kuid vaktsineerimata inimeste puhul on seda iga 50. täisealine.
Antikehade laialdane levimus on vähendanud haiglaravivajadust
Antikehade analüüs tehti seekordse uuringuetapi käigus 2302 täisealisele. Neist 2035-l olid koroonaviirusevastased antikehad olemas. Sellest võib järeldada, et hinnanguliselt on antikehad olemas ligi 77%-l täisealistest.
Kalda sõnul on praegune olukord nakkusohtlike hulga poolest võrreldav veebruariga, kuid tänu antikehade laialdasemale levimusele on haiglaravi vajavate koroonahaigete hulk kaks korda väiksem. „Kui veebruaris vajas samade nakatumisnäitajate juures haiglaravi enam kui 400 koroonahaiget, siis esmaspäeval oli neid 195. See kinnitab, et vaktsineerimine on väga tõhus just raskete haigusjuhtumite ärahoidmisel,“ selgitas Kalda.
Antikehade levimus on piirkonniti mõnevõrra erinev. Kalda sõnul on need näitajad kõige paremad Hiiumaa ja Saaremaa täisealiste seas. „Lõuna-Eestis ja Pärnumaal on antikehade levimus tagasihoidlikum ning see peegeldub ka uute haigusjuhtumite arvus,“ märkis Kalda.
Ohutunne on vähenenud
Seireuuringus osalejatelt küsiti ka igapäevaste käitumisharjumuste kohta. Tulemustest selgus, et kuigi maskikandmine on võrreldes augustikuise seireetapiga muutunud laialdasemaks, on üldiselt üha vähem neid, kes püüaksid nakkuse vältimiseks midagi erilist ette võtta. Samal ajal on kokkupuuted võimalike nakatunutega sagenenud: kui augustis oli võimaliku nakatunuga lähikontaktis olnud iga 40. inimene, siis nüüd juba iga 20.