WHO andmetel lisandub nakatumisi tihti näiteks ööklubides toimunud pidudelt. “Noored peavad järgima enda ja teiste kaitsmiseks samu ettevaatusabinõusid, nagu kõik teised,” toonitas Tedros.

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson nentis Tervisegeeniusele, et suur osa inimesi, nende hulgas sageli noored, ei põe haigust raskelt ja hakkavad õige pea suhtuma sellesse kui tavalisse viirusesse, argipäevasesse asja.

Kui haigus hakkab tunduma tavalisena, suureneb ka inimeste omavaheliste kontaktide hulk ja see omakorda toob tõenäoliselt kaasa nakkusjuhtude lisandumise.

“Need inimesed, kes riskigruppi ei kuulu, tunnevad ennast vabamalt, samas kui teatud segmendile, vanemale elanikkonnale ja tervishoiusüsteemile on viirus riskifaktor. Kuid saab olema väga raske panna inimestele taas peale selliseid piirangumeetmeid nagu see oli kevadel, kui pandeemia pead tõstis,” nentis Peterson.