“Meie kontseptsioon on jätkata lihtsama mudeliga, nimelt viie geneetilise modifikatsiooniga,” ütles Wolf, kes on 20 aastat uurinud loomadelt inimesele siirdamist. Tema meeskonna eesmärk on jätkuvalt luua ainult “asutajaloomi”, kellest aretatakse tulevased geneetiliselt identsed põlvkonnad.

Esimene selline sigade põlvkond peaks sündima sel aastal ja nende südant testitakse paavianitel, enne kui meeskond taotleb kahe või kolme aasta pärast heakskiitu inimeste kliiniliseks katseks.

Loomadoonoreid plaanitakse kasutada nendel inimestel, kellel on diagnoositud elundipuudulikkus ja kellel pole muid ravivõimalusi. Saksamaal oli möödunud aasta lõpus umbes seesugust 8500 inimest.

Wolfi toetajad väidavad, et loomadoonorid võiksid aidata seda nimekirja lühendada. Samal ajal on ka palju vastaseid, kelle arvates ei ole eetiline aretada sigu elundivabrikuna.