Testitulemustest selgub, et jätkuvalt on kõige vähem nakatumist nende seas, kes on haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud. Tõhustusdoosi saanute seas on nakatumine 60% väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute hulgas. Kalda sõnul kinnitab see, et vaktsineerimine vähendab ka viiruse levikut.

Vaktsineerimine aitab hoida viirusevastast kaitset

Seekordse uuringuetapi käigus andis koroonaviirusevastaste antikehade hulga hindamiseks vereproovi 2282 inimest. Neist ligi 90%-l olid antikehad olemas. Kõige suurem on antikehade levimus üle 65-aastaste vanuserühmas (94%). Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis läbipõdenutest 80%-l.

Küsitlusuuring, mis käsitles koroona varasemat läbipõdemist, näitas, et haiguse on läbi põdenud üks neljandik neist, kes on saanud tõhustusdoosi, aga lausa 60% neist, kes on piirdunud üksnes tavapärase vaktsineerimiskuuriga. Need andmed kinnitavad, et tõhustusdoos on koroonaviirusevastase kaitse hoidmisel väga vajalik.

Koos piirangute kadumisega on kahanemas ka inimeste ohutunne. Seire käitumisuuring näitas, et järjekindlalt suureneb nende inimeste hulk, kes nakkuse leviku tõkestamiseks midagi ette ei võta. Seireuuringu tegevjuhi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul eeldab see riskirühmadelt enda hoidmisel senisest suuremat valvsust.

„Praegune nakatumistase on ikka veel palju kõrgem kui sügisese nakkuslaine tipus, mistõttu võiks vaktsineerimata inimesed ja riskirühmadesse kuulujad rahvarohketes kohtades siiski maski kanda, hoolimata sellest, et see enam kohustus pole,“ ütles Jürisson.