Vananev rahvastik suurendab tervishoiuteenuste vajadust ning siin on eriõed võtmetegijad. „Meie eesmärk on luua õdedele selged ja motiveerivad karjäärivõimalused ja rakendada maksimaalselt eriõe pädevusi. Eriõeks õppimine ja eriõena töötamine on investeering, mis toob kasu nii patsientidele, tervishoiusüsteemile kui ka õdedele endile,“ lisas Kannus. 

„Eriõdede rolli kindlaks määramine aitab vähendada arstide töökoormust, lühendada ravijärjekordi ning pakkuda inimestele paindlikumaid ravi- ja ennetusvõimalusi. Näiteks kui tervisemure vajab täiendavalt teise spetsialisti abi, saab eriõde küsida kolleegilt e-konsultatsiooni või suunata inimene kohe kõrvalkabinetti jalaravi õe juurde. Patsient ei pea saatekirja saamiseks enam täiendavalt perearsti vastuvõtule minema,” selgitas õdede liidu asepresident Gerli Liivet.

Eriõde on magistrikraadiga või spetsialisti väljaõppega õde ühel neljast erialast: intensiivõendus, kliiniline õendus, terviseõendus või vaimse tervise õendus. Eriõel on õigus teha esmane terviseseisundi hinnang, tellida vajalikke analüüse ja uuringuid, korraldada koostöös teiste spetsialistidega patsiendi raviteekondi, sh teha e-konsultatsioone ning teatud juhtudel ka ravimiretsepte pikendada.

„Idee ühtsest õendusmäärusest sündis aastal 2022, sest orienteerumine eri määrustes oli keeruline. Õdede liidu ja sotsiaalministeeriumi koostöös jätkame eriõe õiguste täpsustamiseks ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise protsessi. Alles seejärel saab määruse õenduse arenguga kooskõlla viia ja uuendada kogu õendusterminoloogia,“ märkis Kannus.