Sinivetikad vohavad: mida need inimesele halba teevad?

Foto: Shutterstock

Sinivetikad on võtnud võimust paljudes Eesti supluspaikades. Mida need tervisele teevad ja kuidas aidata kannatanut, selgitas terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.

Sinivetikamürgistusega seotud sümptomid on tema sõnul sageli ebaspetsiifilised ja võivad meenutada muid haigusnähte. “Lastel tekitavad sinivetikad sümptomeid märksa sagedamini kui täiskasvanutel, sest laste nahk on hea imendumisvõimega ja toksilised kogused saavutatakse organismis väiksemate annustega,” selgitas ta.

Täpset toksilist annust inimese puhul aga ei teata ning näiteks loomad on sinivetika toksiinide suhtes märksa tundlikumad kui inimesed.

Näiteks võib mürgistus ilmneda seedehäirete näol, mis algavad 3–5 tundi pärast kokkupuudet sinivetikatega (kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine). Kuid tekkida võivad ka muud kaebused, nagu näiteks huulte kipitus, villid ja lööve.

Samuti võivad sinivetikamürgistuse tunnusteks olla 24 tundi pärast kokkupuudet tekkinud palavik, peavalu, heinanohu või gripilaadsed kaebused (ninakinnisus, nohu, kurguvalu, silmade ärritus, kõrvavalu, silma- ja kõrvapõletik).

“Sümptomid võivad kesta kuni nädal, raviks piisab tavaliselt sümptomipõhisest ravist kodus,” suunas Saar ning pani südamele, et kindlasti tuleks kahtlases vees suplemist vältida. Alati pärast suplemist tuleks end aga korralikult pesta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.