Eesti toitumissoovituste kohaselt on päevane soovituslik soolatarbimise piirkogus 6 grammi. Uuringu kohaselt tarbivad Eesti mehed keskmiselt 12,2 grammi ja Eesti naised 8,1 grammi soola päevas.

Ülemäärane sool koos ebatervislike eluviisidega on riskiteguriks südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja vähi tekkimisel. Hinnanguliselt sureb igal aastal ülemaailmselt kõrge soola tarbimise tõttu kolm miljonit inimest.

Toidupäevikute alusel said uuringus osalejad enim soola lihatoodetest, nagu näiteks viinerid, vorstid, lihapallid, marineeritud liha, süldid ja pasteedid. Teine suurima mõjuga toidukategooria oli leiva- ja saiatooted.

 „Soolatarbimist saab kontrollida enam ise toitu valmistades, toiduvalmistamisel alternatiivseid maitseaineid kasutades, vältides toidule söömise ajal soola lisamist ja toite ostes pakenditelt nende soolasisaldust jälgides,“ lisas Aaspõllu.

„Kui meid ümbritsevas keskkonnas on lihtsamini kättesaadavad tervisele kasulikumad valikud, toob see lõppkokkuvõttes ka parema tervisemõju. Paljude Euroopa riikidega võrreldes on meie soolatarbimine suurem ning tükk maad on minna, et ka naaberriigi Soome madalamale soolatarbimisele järele jõuda,“ märkis Aaspõllu.

Eesti esimese rahvastikupõhise soolatarbimise uuringu viis TAI läbi 2021. aasta maist kuni 2022. aasta aprillini. Uuringusse kaasati juhuvalimi teel 600 Eesti inimest vanuses 25-64 eluaastat. Osalejatelt koguti vere- ja uriiniproovid, mõõdeti pikkus, kehakaal ja vererõhunäitajad. Uuringus osalejad täitsid ka toidupäeviku ja küsimustiku, mis kaardistab tervisekäitumist ja hoiakuid soolatarbimise suhtes.

Uuringu eesmärk oli saada põhjalik ülevaade elanikkonna soola tarbimisest, samuti esitada tõenduspõhised ettepanekud soola tarbimise vähendamiseks. Uuringu läbiviimine lähtus muuhulgas sotsiaalministeeriumi vajadusest planeerida meetmeid rahvastiku soolatarbimise vähendamiseks. Lisaks soolale kaardistas uuring ka kaaliumi, joodi, fluori ja seleeni tarbimist.