Sotsiaalminister nentis aga, et nakatunute arv on olnud pikalt suur ja see tähendab, et kui tänased piirangud, kokkulepped ja suunised tulemust ei anna, ei jää terviseametil ja vabariigi valitsusel muud üle, kui minna järjest jõulisemate sammude teed.

“Loodetavasti sellist vajadust ei teki, kuid selle võimalusega peab kindlasti arvestama,” lausus ta ning manitses, et oleme praegu olukorras, kus ei ole aeg pidutseda, vaid tuleb ennast kokku võtta ja igas mõttes kainelt tegutseda ning mõelda.

Üle vaadatakse siseüritustel osalejate piirmäär ja eraüritustega seonduv

Kiige sõnul on valitsus olukorra leevendamiseks teinud mitu konkreetset otsust, näiteks keelanud öise alkoholimüügi. „Kindlasti väheneb seeläbi lähikontaktide arv ja olukordade arv, kus inimene ei pruugi hommikul mäletada, kellega ja kui mitu korda ja kui lähedalt ta kokku puutus, mis teeb terviseametile väga raskeks lähikontaktsete tuvastamise,“ selgitas sotsiaalminister.

Ta lisas, et ühe ennetava meetmena on kaitsemaskide kandmine juba tehtud kohustuslikuks nii hooldekodude töötajatele kui ka külastajatele ja otsustatud on ka avalike ürituste osalejate piirarvu vähendamine. „Konkreetne otsus peaks tulema homme ja see tähendab siseruumides toimuvate ürituste 1500 osaleja piirmäära allapoole viimist, mis on oluline seetõttu, et sisetingimustes levib virus paremini kui välitingimustes,“ selgitas Kiik.

Sotsiaalministri sõnul tuleb lähiajal tuleb arutlusele ka isolatsioonikohustuse nõude uuendamine välisriikidest Eestisse saabujatele. „Pole mõistlik ja tõenduspõhine, et meist väiksema nakatunute suhtarvuga riikidest tulijad peavad siin jääma eneseisolatsiooni. See on ka teadusnõukoja arvamus,“ ütles ta ja nentis, et valitsuses tuleb arutada kindlasti ka lennupiirangute küsimust ning avalike ja eraüritustega seotud lisameetmeid.

„Valitsus ei lähe lauskeelama eraüritusi, kuid selged suunised andsime edasi eilse valitsuse avaldusega. Kindlasti tuleb kaaluda virtuaalseid lahendusi ja ka hajutatuse nõude täitmist,“ täpsustas Kiik.

Kas maski kandmine saab kohustuslikuks?

Maskide kandmise nõuet kommenteeris sotsiaalminister öeldes, et enne maskide kandmise kohustuslikuks tegemist on vajalik saada õiguskantsleri hinnang, kas ja kuidas Eesti seadusandlus lubab seda üldse teha. Lisaks peab kaaluma ka rahalist aspekti – maskid läheksid inimesele praegu maksma ligi 100 eurot kuus ja tuleb mõelda, kuidas seda vaesemale elanikkonnale kompenseerida.

„Ei ole mõeldav, et näiteks pensionärid seda omast taskust maksaksid. Piiritletud peab olema ka see, millises olukorras tuleb maski kanda, millises mitte,“ tõi ta välja arutlemist vajavad küsimused.

Kiik selgitas, et mis puudutab laiemalt piiranguid, siis on neid järgemööda kehtestatud. Reeglite juures tuleb aga arvestada sellega, et kõik võimalikud meetmed jäävad tõenäoliselt kehtima mitmeks kuuks, seejuures peab aga tagama, et toimiks ühiskonnaelu, majandus, eraettevõtlus, haridusvaldkond ja nii edasi.

Kiige sõnul võib arvata, et ei saa taas elada pool aastat väga karmide meetmete tingimustes, nagu see oli võimalik kevadel eriolukorra ajal, kui periood oli lühem ja piiritletum. “Kui vaadata trende, siis kogu Euroopas on viiruse levik kõrgem kui kevadel ja näitajad tõusvas trendis, seega ei ole põhjust arvata, et kuu aja pärast kõik läbi oleks,” nentis ta.