“Mõnel juhul on tõesti ka tegu väga sportliku ja terviseteadliku inimesega, kes saab otse spordiväljakul infarkti. Selliseid asju juhtub aga suhteliselt harva,” ütles Viigimaa.

Ta lisas, et infarkti puhul on suur osa ka geenidel ja pärilikkusel. “Eestis on võimalik uurida südame ja veresoonkonna haiguste polügeenset riski, mis võimaldab infot saada mitte ainult suguvõsas esinevate juhtude kaudu, vaid võttes aluseks konkreetse inimese geenid,” viitas kardioloog, et pärilikkus on asi, millega peame arvestama ja mida kahjuks muuta ei saa.

Väga palju on aga riskitegureid, mis sõltuvad meist endist. Näiteks ei anta tihti endale aru, kui oluline tegur on suitsetamine. Samuti kolesterooli suurem tarbimine, millega kaasnevad kõrgvererõhutõbi ja veresuhkru taseme tõus ning need omakorda põhjustavad veresoonte lupjumist.

“Neid tegureid peaksime kõik kindlasti teadma, sest neid saab edukalt maandada. Meie tervis sõltub 50% ulatuses sellest, kui tervislik on meie eluviis,” toonitas arst.