Uudis

Südamearst vastab: kas võib juhtuda, et pealtnäha täiesti terve inimene saab infarkti?

Infarkti tekkimises mängivad suurt rolli geenid ja pärilikkus.Foto: Shutterstock

Aeg-ajalt võib kuulda või meediast lugeda juhtumitest, kus infarkt on saabunud justkui ootamatult, ilma eelnevate kaebusteta.

Südamearst professor Margus Viigimaa selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla taskuhäälingus Tervisepooltund, kas võib olla, et pealtnäha täiesti terve inimene saab infarkti.

Professori sõnul on see, et infarkt saabub justkui hoiatuseta, nooremate inimeste puhul kahjuks päris sage. Kui aga uurida juhtumit tähelepanelikumalt, siis enamasti leiavad arstid ikkagi riskitegureid, mis infarktile viitasid ja seda isegi juhul, kui patsiendil varasemaid kaebuseid ei ole olnud.

“Mõnel juhul on tõesti ka tegu väga sportliku ja terviseteadliku inimesega, kes saab otse spordiväljakul infarkti. Selliseid asju juhtub aga suhteliselt harva,” ütles Viigimaa.

Ta lisas, et infarkti puhul on suur osa ka geenidel ja pärilikkusel. “Eestis on võimalik uurida südame ja veresoonkonna haiguste polügeenset riski, mis võimaldab infot saada mitte ainult suguvõsas esinevate juhtude kaudu, vaid võttes aluseks konkreetse inimese geenid,” viitas kardioloog, et pärilikkus on asi, millega peame arvestama ja mida kahjuks muuta ei saa.

Väga palju on aga riskitegureid, mis sõltuvad meist endist. Näiteks ei anta tihti endale aru, kui oluline tegur on suitsetamine. Samuti kolesterooli suurem tarbimine, millega kaasnevad kõrgvererõhutõbi ja veresuhkru taseme tõus ning need omakorda põhjustavad veresoonte lupjumist.

“Neid tegureid peaksime kõik kindlasti teadma, sest neid saab edukalt maandada. Meie tervis sõltub 50% ulatuses sellest, kui tervislik on meie eluviis,” toonitas arst.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.