Uudis

Suhtumine Rootsi lähenemisse viiruse tõkestamisel on muutunud

Rootsi peaepidemioloog dr Anders Tegnell.Foto: Shutterstock

Rongides, trammides, kaubamajades ja teistes avalikes kohtades, kus suur osa maailmast kannab koroonaviiruse epideemia tõttu kaitsemaske, rootslased neid ei kasuta. 

Rootsi reaktsioon koroonaviiruse pandeemiale paistis välja riikide seas, kes kehtestasid viiruse leviku tõkestamiseks pandeemia algusajal karmid piirangud. Rootslastele mõeldud ettekirjutused olid leebemad. 

Skandinaavia riik sattus kriitika alla, kuna selle strateegia sattus tähelepanu keskpunkti ajal, mil riigi COVID-19 suremus oli oma naaberriikidest kõrgem. 

Nüüd, kui nakkusjuhtumite arv paljudes Euroopa riikides on taas kasvama hakanud, on uute juhtumite arv Rootsis üks madalamaid, samuti vajab riigis intensiivravi vaid 14 koroonahaiget. 

Rootsi peaepidemioloogi dr Anders Tegnelli sõnul on liiga vara öelda, kas Rootsi strateegia on olnud edukas. Kõik riigid on pandeemia erinevas faasis, ütles ta. 

Sellest hoolimata on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa ametnik tõstnud Rootsi mudelit esile, sõnades, et see võib aidata viirusevastasele võitlusele kaasa ka mujal maailmas. 

“Me peame tunnistama, et Rootsi on praegu vältinud (nakkuste) kasvu, mida on täheldatud mõnes teises Lääne-Euroopa riigis,” teatas WHO Euroopa hädaolukordade ametnik Catherine Smallwood

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse andmeil on Rootsis viimase 14 päeva jooksul kinnitatud 30,3 uut COVID-19 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Hispaanias on see näitaja 292,2, Prantsusmaal 172,1, ÜK-s 61,8 ja Taanis 69,2. Kõik need riigid kehtestasid pandeemia alguses karmid piirangud. 

Kokku on Rootsis kinnitust leidnud 88 237 koroonaviiruse nakkusjuhtumit ja 5864 viirusest tingitud surma. See teeb kriisi algusest 57,2 surmajuhtumit 100 000 elaniku kohta. 

Kui aprilli keskpaigas hakati Rootsis teatama enam kui sajast surmajuhtumist päevas, oli suremus mujal Euroopas langemas. Riigi leebemad, isiklikule vastutusele rajatud, meetmed, sattusid kriitika alla. Praeguseks on olukord muutunud ja ajakirjanikud üle terve maailma külastavad Rootsit, et selle eduloo kohta küsimusi esitada, kui mujal Euroopas kasvab mure viiruse teise laine pärast. 

Samas on Rootsi valitsuskomisjonil, mis uurib pandeemia ajal võetud samme, tarvis leida vastused keerulistele küsimustele. Kas võimud ootasid liiga kaua hooldekodude sulgemisega, kus avastati umbes pooled Rootsi COVID-19 surmajuhtumid? Kas hooldekodude töötajate personaalsete kaitsevahenditega varustamine toimus liiga aeglaselt? Miks võttis ulatusliku testimise käivitamine aega nõnda kaua?

Tegnell pole välistanud ka teist nakkuste lainet. Iseäranis murettekitav on õpilaste naasmine keskkooli esimest korda alates märtsist, ütles ta. 

“Me peame olema väga ettevaatlikud, et avastada esimesed märgid, kui midagi toimub ning et me suudaksime teha kõik, mis võimalik, et selle eskaleerumist vältida,” ütles Tegnell Associated Pressile. 

Kohalikud nakkuspuhangud on tõenäolised, kuid üleriigiliste reeglite asemel rakendavad ametnikud suunatud samme, mis tuginevad testimisele, kontaktide jälitamisele ja koroonapatsientide kohesele isoleerimisele. 

“See on väga tähtis, et meil oleks kiire ja kohalik vastus, et viirust tabada ilma selleta, et kehtestaksime piirangud tervele riigile,” sõnas tervishoiuminister Lena Hallengren varem. 

Rootsi taotleb jätkusuutlikku lähenemist viirusele. “See on maraton, mitte sprint,” on kõlanud Rootsi ministrite lööklause. 

Rootsi tervishoiuametnike sõnul on olemas lihtsad, kuid kindlad juhised, mis võivad jääda paika pikemaks ajaks: COVID-19 sümptomite ilmnemisel jää koju, hoolitse oma kätehügieeni eest ja hoia teistest inimestest piisavalt kaugele. 

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.