Uuring näitab, et vanus mängib väga suurt rolli selles, mis pärast haigestumist edasi juhtuma hakkab. Ruth Kalda sõnul saab järeldada, et COVID-19 mõjub eakate jaoks ka teiste haiguste kiirendi või ägestajana. Surma peamisteks põhjusteks nakatunud eakate seas olid südame-veresoonkonna haigused, kroonilised hingamisteede haigused ja erinevad kasvajad.
„Siin on kindlasti oluline mõttekoht, sest 60-aastane ei ole veel sugugi nii vana, et võiksime loomulikuks pidada suurenenud suremust edasise 12 kuu jooksul,“ tõdes Kalda.
Uuringust ilmnes veel, et 61% surmadest tuli nende hulgast, kes põdesid koroonat raskelt või kriitiliselt ja peaaegu 40% surmadest nende seast, kes põdesid haigust kergemalt ja haiglaravi ei vajanud.
Eriti kõrge oli suremus viie nädala vältel pärast COVID-19 diagnoosi saamist: 13 korda suurem kui kontrollgrupil. Alla 60-aastaste seas oli suremus viie nädala jooksul 6 korda kõrgem kui kontrollgrupil ja üle 60-aastastel 20 korda kõrgem. Uuring näitas ka, et iga lisanduv vanuse aasta suurendab suremuse riski umbes 10%.
Alla 60-aastaste hulgas oli varajane suremus tugevalt seotud kasvajalise haiguse esinemisega. „Mis veel rolli mängib, on meessugu ja eriti, kui mehel on mõni kaasuv krooniline haigus. Alla 60-aastaste krooniliste haigustega meeste hulgas oli suremuse risk oluliselt suurem,“ ütles Kalda.
Uuringus vaadeldi kõiki 26. veebruarist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 koroonasse nakatunud 66 287 inimest ning võrreldi neid mitte-nakatunud inimestest moodustatud kontrollgrupiga, kuhu kuulus 254 969 inimest.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Lancet. Uuringu juht oli Tartu ülikooli epidemioloogiaprofessor Anneli Uusküla. Uurimisrühma kuulusid Tuuli Jürgenson, Heti Pisarev, Raivo Kolde, Tatjana Meister, Anna Tisler, Kadri Suija, Ruth Kalda, Marko Piirsoo ja Krista Fischer.
