Kehaline aktiivsus. Eesti noorte kehaline aktiivsus ei ole 2014. aasta uuringuga võrreldes tõusnud ja iga päev liigub piisavalt ehk vähemalt 60 minutit vaid 16% õpilastest. See tulemus jääb alla HBSC uuringu keskmise taseme ning ülejäänud riikidega võrreldes asume pingerea alumises kolmandikus.
Ülekaalulisus. Eestis on ülekaaluliste laste arv aasta-aastalt kasvanud ja käesoleva uuringu tulemuste põhjal on ülekaalulisi noori 18%. Enam on ülekaalulisi sh rasvunud õpilasi poiste hulgas.
Kui eelneval uuringuperioodil oli Eestis ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi sarnaselt HBSC uuringu keskmisele, siis 2018. aasta andmetel on meil neid juba mõnevõrra enam ning ülejäänud riikidega võrreldes asume kahjuks negatiivses mõttes järjestuse ülemises kolmandikus.
Toitumine. Eesti kooliõpilaste toitumine paigutub HBSC riikide keskmise lähedusse enamiku uuringuga mõõdetavate toitumise indikaatortunnuste järgi: igapäevaselt puu- ja köögivilju ning maiustusi söövate laste osakaal, igal koolipäeval ja igal nädalavahetusel hommikusööki söövate laste osakaal ning igapäevaselt koos perega einestavate laste osakaal.
Suhtlemine sotsiaalmeedias. Eesti tulemused on lähedased HBSC riikide keskmisele. Tüdrukud suhtlevad internetis sagedamini kui poisid. Probleemset sotsiaalmeedia kasutust, millele on iseloomulikud sõltuvuse tunnused, esineb 7% teismelistest HBSC riikides, Eestis ligi 6%. Rohkem esineb probleemset sotsiaalmeedia kasutamist tüdrukutel ning ka see näitaja kasvab vanuse suurenemisega.
Koolielu. Eesti noorte hinnangutes koolikeskkonna teguritele ei ole võrreldes 2014. aastaga suuri muutusi toimunud. Kooliskäimise meelepärasus on endiselt üks madalamaid HBSC riikide hulgas ja vaid kümnendikule õpilastest meeldib väga koolis käia.
Kiusamine. Sarnaselt teistele Baltimaadele kogevad meie õpilased koolikiusamist sagedamini kui HBSC riikides keskmiselt, samas on kiusamine Eesti koolides alates 2006. aasta uuringust olnud järjepidevalt langustrendis.