Uudis

Suur uuring: Eesti noored on keskmised, aga vaimne tervis ja kehaline aktiivsus teevad muret

Üks murekohti Eesti noorte puhul on vaimne tervis.Foto: Shutterstock

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroo täna avaldatud noorte uuringu andmetel on Eesti noored üsnagi keskmiste näitajatega.

Hea uudisena paranevad noorte toitumisharjumused, ent murekohtadeks on madal kehaline aktiivsus, ülekaalulisus ning vaimne tervis. Märkimisväärselt on vähenenud sigarettide tarvitamine, mis siiski endiselt on teiste riikide seas kõrgel kohal.

Eesti oli üks 45 riigist, kus 2018. aastal viidi läbi koolinoorte tervisekäitumise uuring, mis hõlmab kooliõpilaste tervist, sotsiaalseid suhteid ja vaimset heaolu. Uuring kuulub rahvusvahelisse uuringuvõrgustikku Health Behaviour of School-aged Children (HBSC).

Euroopa ja Põhja-Ameerika riike hõlmavas rahvusvahelises küsitlusuuringus osales 45 riigist kokku 227 441 õpilast vanuses 11, 13 ja 15 eluaastat. Eestis oli osalejaid ligi 5000.

Uimastite ja alkoholi tarbimine väheneb

“Üldiselt saab märkida, et Eesti koolinoorte toitumisharjumused paranevad. Võrreldes 2014. aastaga söövad Eesti poisid ja tüdrukud rohkem puu- ja köögivilju,” kommenteeris Tervise Arengu Instituudi teadur Leila Oja.

“Hea uudis on see, et meie noored joovad igapäevaselt keskmisest märgatavalt vähem karastusjooke, mis järgib Põhjamaade suundumust,” lisas Oja. Samal ajal on Eesti noorte kehalise aktiivsuse tase keskmisest märkimisväärselt madalam.

Jätkuvalt vähenevad Eesti noorukite uimastitarbimine ning kunagi alkoholi tarvitanud noorte osakaal nii poiste kui tüdrukute seas. Sarnane trend ilmneb ka kanepi tarbimisel.

“Kuigi sigarette kunagi suitsetanud Eesti noorukite arv on endiselt teiste riikide seas üks kõrgemaid, on ka see osakaal võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt vähenenud,” selgitas Oja.

Ülekaalulisus on kasvanud, Eesti on esimeste seas

Kehaline aktiivsus. Eesti noorte kehaline aktiivsus ei ole 2014. aasta uuringuga võrreldes tõusnud ja iga päev liigub piisavalt ehk vähemalt 60 minutit vaid 16% õpilastest. See tulemus jääb alla HBSC uuringu keskmise taseme ning ülejäänud riikidega võrreldes asume pingerea alumises kolmandikus.

Ülekaalulisus. Eestis on ülekaaluliste laste arv aasta-aastalt kasvanud ja käesoleva uuringu tulemuste põhjal on ülekaalulisi noori 18%. Enam on ülekaalulisi sh rasvunud õpilasi poiste hulgas.

Kui eelneval uuringuperioodil oli Eestis ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi sarnaselt HBSC uuringu keskmisele, siis 2018. aasta andmetel on meil neid juba mõnevõrra enam ning ülejäänud riikidega võrreldes asume kahjuks negatiivses mõttes järjestuse ülemises kolmandikus.

Toitumine. Eesti kooliõpilaste toitumine paigutub HBSC riikide keskmise lähedusse enamiku uuringuga mõõdetavate toitumise indikaatortunnuste järgi: igapäevaselt puu- ja köögivilju ning maiustusi söövate laste osakaal, igal koolipäeval ja igal nädalavahetusel hommikusööki söövate laste osakaal ning igapäevaselt koos perega einestavate laste osakaal. 

Suhtlemine sotsiaalmeedias. Eesti tulemused on lähedased HBSC riikide keskmisele. Tüdrukud suhtlevad internetis sagedamini kui poisid. Probleemset sotsiaalmeedia kasutust, millele on iseloomulikud sõltuvuse tunnused, esineb 7% teismelistest HBSC riikides, Eestis ligi 6%. Rohkem esineb probleemset sotsiaalmeedia kasutamist tüdrukutel ning ka see näitaja kasvab vanuse suurenemisega.

Koolielu. Eesti noorte hinnangutes koolikeskkonna teguritele ei ole võrreldes 2014. aastaga suuri muutusi toimunud. Kooliskäimise meelepärasus on endiselt üks madalamaid HBSC riikide hulgas ja vaid kümnendikule õpilastest meeldib väga koolis käia.

Kiusamine. Sarnaselt teistele Baltimaadele kogevad meie õpilased koolikiusamist sagedamini kui HBSC riikides keskmiselt, samas on kiusamine Eesti koolides alates 2006. aasta uuringust olnud järjepidevalt langustrendis.

Pere ja sõbrad. HBSC uuringu põhjal hindab enamik noorukeid pere- ja eakaaslaste toetust kõrgelt. Vanuse kasvades on märgata perepoolse tajutava toetuse vähenemist, samas kui eakaaslaste poolse toetuse osas on märgata kasvu. 

Sotsiaalsed suhted ja -heaolu. Need on majandusliku heaoluga seotud, seetõttu teatavad jõukamatest peredest pärit noorukid paremast suhtlemisest oma vanematega ning ka pere- ja eakaaslaste kõrgemast toetusest. 

Riskikäitumine. Eesti noorukite uimastitarbimine väheneb jätkuvalt. Kunagi alkoholi tarvitanud noorte osakaal on vähenenud nii poiste kui tüdrukute seas ning sarnased suundumused ilmnevad ka kanepi tarvitamises elu jooksul.

Kuigi sigarette kunagi suitsetanud Eesti noorukite arv on endiselt HBSC riikide seas üks kõrgemaid, on ka see osakaal võrreldes 2014. aastaga märkimisväärselt vähenenud.

Vaimne tervis. Vaimse tervise probleemide avaldumine kattub suuresti tervisekaebustega. Poiste vaimne tervis on oluliselt paremas seisus kui tüdrukute oma. Vanuse kasvades nii poiste kui ka tüdrukute puhul vaimse tervise kaebused (eriti masendus/kurbus, ärritunud olek, närvilisus) sagenesid, tüdrukutel märkimisväärselt enam kui poistel.

Võrreldes 2014. aastaga muutus peaaegu kõikides uuringus osalenud riikides olukord halvemaks. Näiteks masenduse või kurbuse esinemises sagedamini kui kord nädalas on Eesti 15-aastased HBSC riikide seas kuuendad, tüdrukute seas on näitaja kõrgem ainult Itaalias ja Rumeenias.

Märksõnad: , ,

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.