Tervise haridusega tuleb Veimeri hinnangul järjepidevalt tegeleda – see on nagu iga muu kirjaoskus: „Tervis on pikaajaline investeering, aga kõik peavad sellele mõtlema, kuna 80% lahendustest asuvad just väljaspool tervishoiusüsteemi. Neid valikuid tehakse kodus, koolis, lasteaias, kohalike omavalitsuste tasanditel, riigi tasandil. Kutsun üles pingutama üheskoos, et tervisepööret ellu kutsuda.“

Annika Veimer tõi ka välja, et ülekaaluliste laste arv on Eestis kasvuteel, iga neljas poiss on täna ülekaaluline. „Halva füüsilise vormiga elanike osakaal ongi suurenenud noorte täiskasvanute ja eriti just poiste seas. Ka vaimsete probleemide esinemissagedus on noorte seas kasvanud. Meil kogeb vaimse tervise probleeme iga neljas poiss ja see on seotud tihtipeale erinevate ainete tarvitamisega,“ tõdes ta.

Kuigi viimasel 20 aastal on mitmed näitajad meeste tervisekäitumises ka paremaks läinud – tarvitatakse vähem alkoholi, narkootikumidest tingitud surmad on vähenenud, HIVi ja tuberkuloosi haigestumine on vähenenud, on Veimeri sõnul paranemise ruumi. Näiteks alkoholost tingitult suri eelmisel aastal Eestis 695 inimest ja ¾ neist olid mehed. Ka infarkti kogevad mehed palju sagedamini ja nooremalt kui naised.

Veimer tõi välja, et Eesti mees elab keskmiselt 72-aastaseks, samas kui naised elavad 9 aastat kauem. Eesti mees elab tervena keskmiselt 55 aastat ja 20 aastat oma elust elab ta tervisest tulenevate piirangutega ning see ei ole viimase dekaadi jooksul muutunud. Tervena elatud aastate lõikes elab Eesti mees 9 aastat vähem tervena kui mehed Euroopa Liidus keskmiselt.