Uudis

Täiskasvanute suutervise uuring: kolmveerand üle 35-aastastest eestlastest vajab hambaravi

Tartu ülikooli kliinikumi hambaarst-õppejõud dr Marjo Sinijärv.Foto: A. Tennus / Tartu Ülikooli Kliinikum

Eesti täiskasvanud inimeste seas läbi viidud suutervise uuring näitab, et eestlased on küll oma kehvast suutervisest teadlikud, kuid regulaarselt külastavad hambaarsti ja kasutavad selleks haigekassa hüvitist vähem kui pooled uuringus osalenutest.

Selgus, et inimestel vanuses 35-44 on keskmiselt pooled suus olevatest hammastest terved ning 75-aastastel ja vanematel on kaotatud kaks kolmandikku hammastest. Uuringu metoodika üks koostajatest dr Marjo Sinijärv sõnas, et rohkem kui 3300 inimese kliinilise läbivaatuse tulemused näitavad selgelt, et hea suutervise hoidmine saab alguse suuõõne ja hammaste õigest hooldamisest ja regulaarselt hambaarsti vastuvõtul käimisest.

„Iga elukümnendi möödudes väheneb tervete hammaste osakaal ja suureneb puuduvate hammaste hulk. Kui varem eeldasime, et hambad kaotatakse pigem kaariese ja selle tüsistuste, näiteks hambajuure põletiku tõttu, siis nüüd selgus uuritavate seas igemehaiguste suur levimus,“ sõnas dr Sinijärv.

Läbivaatused näitasid, et ainult veerand inimestest ei vajanud sel hetkel suuõõne haigusseisundite ravi. „Kolmveerand uuringus osalenud inimestest vajavad hambaravi ja peaaegu pooled hambakivi eemaldamist,“ selgitas dr Sinijärv.

Hambaravihüvitist kasutas vaid 33% üle 35-aastastest

Uuringu käigus täidetud küsimustikest selgus, et ka inimesed ise hindavad oma suutervist kehvemapoolseks. Üle kolmandiku hindab oma suutervist pigem halvaks või väga halvaks. Ligi 40% arvas, et neil on kindlasti praegu vajadus hambaravi järele.

Hammaste ja suuõõne kontrolliks on soovituslik pöörduda vastuvõtule iga 1-2 aasta tagant. Pooled küsitlusele vastanuist ütlesid, et nende viimane kontrollkülastus jääb soovituslikku ajaraami, kuid raviarved, mille alusel haigekassa inimestele osaliselt hambaravi hüvitab, näitavad, et see osakaal on tegelikult väiksem. 2021. aasta jooksul kasutas neile mõeldud hüvitist 33% üle 35-aastastest inimestest.

Haigekassa partnersuhtluse osakonna usaldusarst Tiia Zeigo sõnul võib erinevus numbrites tulla osati sellest, et haigekassani jõuavad arved vaid partnerkliinikute poolt, kuid osa inimesi eelistab käia kontrollis arsti juures, kellel haigekassaga kehtiv leping puudub. Sellegipoolest võiksid Zeigo sõnul mõlemad külastuste näitajad olla kõrgemad.

„Suutervise hoidmiseks ja hambaarstipoolseks nõustamiseks peaks iga inimene külastama hambaarsti vähemalt kord aastas ning kasutama talle mõeldud hüvitist nii suures ulatuses kui võimalik. See aitab ennetada raskemaid haigusseisundeid, mille edasine ravi võib kujuneda oluliselt kulukamaks,“ rääkis Zeigo.

Haigekassa lepingupartnerite juures saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed kasutada aastas 40 või 85 euro ulatuses hambaravihüvitist, seejuures patsiendil endal tuleb alati tasuda vähemalt 50% arvest. Hüvitise määr sõltub inimese vanusest, töösuhte olemasolust jm teguritest.

Ligi 40% inimestest märkis hambakontrolli vältimise peamise põhjusena, et selleks puudub vajadus. Teiste põhjustena toodi välja rahapuudus ja kartus hambaarstide ees. Hambaarsti vastuvõtule pöördutakse pigem konkreetse sümptomi või probleemi tekkel, mitte ennetavalt.

Korralik suuhügieen on võtmetähtsusega

Hambaarstide sõnul on suutervise hoidmise juures tähtis roll inimese enda harjumustel ja hoiakutel. Kui üle 85% vastanutest ütles, et nad pesevad hambaid igapäevaselt, siis vaid ligi 65% inimestest järgib arstide soovitust hambaid harjata nii hommikuti kui ka õhtuti. Veidi üle poole vastanutest tunnistasid, et jätavad mõnikord väsimuse tõttu üldse hambad pesemata.

„Hambapesu igal hommikul ja õhtul, söögikordade vahel pauside pidamine ning näksimisest hoidumine, janu korral vee joomine – need on lihtsad tõed, mis aitavad hammaste ja igemetega seotud haigusseisundeid kontrolli all hoida,“ selgitas dr Sinijärv. Samuti ei maksa tema sõnul tekkinud haigust või selle sümptomeid varjata või häbeneda.

„Kuid ära ei tohi unustada, et ravivajadus võib tekkida ka muudel põhjustel, näiteks traumast või suuõõne limaskestal esinevatest muutustest. Veritsust hammaste pesemisel või halba hingeõhku ei tohiks eirata, sest need on sümptomid haigustest, mida tuleks võimalikult kiiresti ravima asuda,“ lisas ta.

Esitatud andmed pärinevad uuringust, mis toimus 2019. aasta lõpust 2022. aasta alguseni ja tõi välja üle 35-aastase Eestis elava inimese suutervise probleemid. Uuringul oli kolm osa: inimese enesehinnangutel põhinev küsitlus, kliiniline läbivaatus ja radioloogiline ülesvõte. Kokku täideti 2715 küsimustikku, tehti 3309 kliinilist läbivaatust ja vaadati läbi üle 500 radioloogilise ülesvõtte.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.