Uudis

Tänasest saab osaleda ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete geeniuuringus

Geeniteadlane Lili Milani.Foto: Sille Annuk / Eesti Meedia / Scanpix

Täna algava suure teadusuuringuga kogutakse geenidoonoritelt teavet ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete kohta. Uuringusse oodatakse osalema nii kõrvaltoimeid kogenud, kui ka kõrvaltoimeid mitte kogenud inimesi. Teadmised kõrvaltoimete tekkimise geneetilistest põhjustest aitavad tulevikus tagada ohutumat ja tõhusamat ravi.

Inimese geenidest sõltub, kuidas ravimid mõjuvad. “Nii võib konkreetne ravim ühe inimese vaevuseid leevendada, teisele põhjustada ebamugavaid kõrvaltoimeid ning kolmandale ei pruugi see ravim mõjuda sootuks mitte kuidagi. Seega peame selgitama välja, missugused geenivariandid võivad põhjustada kõrvaltoimeid, et tulevikus saaksid arstid määrata inimestele just neile kõige ohutumaid ja sobivamaid ravimid,” selgitas Eesti geenivaramu farmakogenoomika professor Lili Milani.

Milani sõnul pole varasemalt kõrvaltoimete esinemise kohta kogutud piisavalt isikustamata terviseandmeid, mis võimaldaksid uurida nende tekkimise geneetilisi põhjuseid. Samas ligi 98% eestlastest kannab vähemalt ühte geenivarianti, mis mõjutab mõne ravimi toimet.

“Just seetõttu ootame lühikest veebiküsimustikku täitma igat geenidoonorit. See võimaldab uurida inimeste enda antud vastuseid koos nende geeniandmetega,” paneb Milani doonoritele südamele. Vastama on väga oodatud ka need, kes kõrvaltoimeid ei ole kogenud.

Lisaks plaanivad teadlased parandada senise teadmistelünga, kas ja missugust mõju avaldavad ravimid ja vaktsiinid menstruaaltsüklile. “Paraku pole seni pööratud vaktsiini- ja ravimiuuringute läbiviimisel piisavalt tähelepanu naiste tervisele. Näiteks pole leidnud kinnitust Covid-19 vaktsiini mõju menstruaaltsüklile. Muutused menstruaaltsüklis võisid olla tingitud lihtsalt pandeemia-aegsest stressist. See vajab kindlasti täpsemalt uurimist,” selgitas genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk.

Farmakogenoomika teaduri Kristi Krebsi sõnul määravad arstid täna patsientidele enamasti ravimeid niinimetatud keskmisele inimesele tehtud standardannuste põhjal. Need on küll töötatud välja laiapõhjaliste kliiniliste uuringute alusel, kuid ei arvesta inimeste geneetiliste eripäradega.

“Töötame selle nimel, et tulevikus jõuaks arstideni info, missugune ravim millises annuses inimesele tema geneetika põhjal võiks kõige ohutumalt ja tõhusamalt sobida. Vajame selleks paljude geenidoonorite panust, et need soovitused oleksid tulevikus võimalikult täpsed,” ütles Krebs.

Küsimustiku täitmiseks ja uuringu kohta täpsema info saamiseks külasta veebilehekülge geenidoonor.ee/ravimid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.