Lisaks peetakse Kiige sõnul kindlasti silmas ka teiste riikide kogemust. Nimelt on välisriikides näha olnud, et kiire piirangute leevendamine võib tuua kaasa koroonaviiruse uue laine. “Meie soov on, et ei tekiks olukorda, kus leiame end kolmandast või neljandast lainest,” sõnas Kiik.
Ta lisas, et järk-järgult piiranguid leevendades tuleb kindlasti tagada, et nakkuskordaja R ei tõuseks üle ühe, sest kui see juhtub, hakkab kohe suurenema ka haiglaravi vajajate hulk. See omakorda süvendab kriisi meditsiiniasutustes ning toob kaasa veelgi piiranguid plaanilises ravis.
Haiglaravi vajavate patsientide arvu vähenemine aga, vastupidi, annab võimaluse taastada tavaravi, mis praegu on mitmel pool piiratud. “Tavaravi piiramine omab pikaajalist mõju rahvatervise näitajatele,” toonitas Kiik.
Ta täpsustas, et meie nakkuskordaja on teadusnõukoja sõnul praegu u 0,95 juures, see aga tähendab, et leevendusruumi on väga vähe.
Piiranguid vaadeldakse regionaalselt
Ministri sõnul on teadusnõukoda soovitanud, et piiranguid on mõistlik vaadata regionaalselt. Meetmed peavad kindlasti olema põhjendatud ja õigustatud, kommunikatsioon väga selge ja reeglid kõigile mõistetavad.
Kiik viitas, et võrreldes teiste Balti riikidega on suremus Eestis 2–3 korda väiksem. Eesti kahe nädala nakatumise näitaja aga on praegu mõnevõrra madalam kui teise laine tipphetkel 10. jaanuril ning siht on, et tipphetk sinna ka jääks.