Õppetöö ümberplaneerimisega oleks osadel rühmadel neli nädalat õppetööst paus, et töötada haiglas. Ülejäänud õppetöö toimuks intensiivselt kuni kevadsemestri arvestusliku lõpuni. Need üliõpilased, kes tööle ei lähe saavad samal ajal iseseivalt õppida. Õppeainete läbimine toimub neil sama korra järgi kui nendel üliõpilastel, kes lähevad vahepeal tööle ehk õppetöö osas koheldakse kõiki üliõpilasi võrdselt.

Üliõpilastest saavad haiglas abiarstid ja -õed ning hooldajad

Kalda selgitas, et alates viiendast kursusest saavad arstitudengid minna tööle abiarstina. Neljas kursus saab töötada abiõena ning 1-3 kursus hooldajatena.

Hooldajaks saavad Kalda sõnul end tööle pakkuda kõik soovijad, sh nt turismi- või teenindusvaldkonnas töö kaotanud inimesed. Nad kõik vajavad ühtmoodi 16–24h väljaõpet enne kui haiglasse hooldajana tööle asuvad.

Lisaks täpsustas Kalda, et kogu meditsiiniõppe kuues kursus viibib praegu haiglates praktikal. “Kutsume üles neid jätkama seal ka pärast praktika lõppu ning väga paljud on sellega juba nõustunud. Võimaldame 6. kursusel praktikaplaani muutmist, et haigla sees suunata üliõpilased nendesse osakondadesse, kus on abikäsi kõige rohkem tarvis.”

Kalda tõi välja, et arst-residendid on juba haiglates tööl ning nende ümber suunamine saab toimuda analoogselt teiste arstidega.

Haiglad maksavad üliõpilastele töö eest palka, aga ülikooli poolt antaksee neile ka ainepunkte omandatud oskuste tunnustamiseks ja personalikriisi leevendamisele kaasa aitamise eest.

“Selle nädala esimeses pooles tulnud Eesti Haiglate Liidu, Terviseameti ja dr Arkadi Popovi üleskutsele vastanud üliõpilastest esimesed asuvad haiglates tööle järgmisel nädalal.”

Abikäsi on vaja kõikjal

Arstiüliõpilastele on teinud pöördumise ka Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Ta tänas neid, kes juba töötavad haiglates või on sinna minemas, ja palus kiiret abi nendelt, kes ei ole veel otsust langetanud.

“Eesti haiglad on sattunud rahuaja kõige keerulisemasse olukorda ja me näeme, mida tähendab meditsiinipersonali vähesus. See on teadmine, mis meil on aastaid olnud ja mis tuleb nüüd eriti ilmekalt välja: sellest hakkab sõltuma väga paljude inimeste elu,” rääkis rektor pöördumises arstiüliõpilaste poole.

Ta lisas, et nüüd on see hetk, kus arstitudengite abi on oodatud ja oodatud veel enne, kui kätte on saadud arsti kutsetunnistus. “Mõneti rohkem on abi vaja praegu põhja- ja idaregiooni haiglates, aga abi on vaja kõikjal. Seda on vaja kiiresti. Vaja on üldarste, abiarste, õendusabi, hooldajaid – vaja on üldse abikäsi,” ütles Asser.