Haiguse rasket kulgu soodustavaid tegureid on teada juba mitu. „Sama oluline on aga uurida ka neid geneetilisi ja immunoloogilisi iseärasusi, mis võivad muuta inimese SARS-CoV-2 nakkuse suhtes resistentseks. Uuringu käigus kogutud andmetest peaks kooruma täpsustatud arusaam mehhanismidest, mis on olulised õhu kaudu levivate viiruste vastases kaitses.“

Neil, kes soovivad uuringus osaleda, palutakse täita veebiküsimustik, millele vastamiseks kulub 10-15 minutit. Pärast küsimustiku täitmist võetakse inimesega e-kirja või telefoni teel ühendust. Uuringusse sobivuse korral palutakse allkirjastada nõusolekuvorm ning lepitakse kokku vere- või süljeproovi andmise koht ja aeg. Proovidest eraldatud DNA saadetakse kodeeritult koostööpartneritele Pariisis.

Küsimustikku saab täita 2022. aasta lõpuni. Esialgu otsitakse uuringusse inimesi, kes pole COVID-19 vastu vaktsineeritud. „Uuringumeeskond kaalub siiski ka nende inimeste kaasamist, kellel oli tihe kokkupuude COVID-19 haigega rohkem kui kaheksa kuud pärast vaktsineerimist. Seega võiksid küsimustiku täita nemadki, kuigi esimeses uuringulaines neilt proove veel ei võeta,“ selgitas Kisand.

Ta rõhutas, et uuring aitab leida paremaid viise viirustega võitlemiseks. „Loodame, et need teadmised aitavad pandeemiatega tulevikus paremini toime tulla ja anda ka ideid uute ravivõimaluste väljatöötamiseks.“

Uuring toimub koostöös rahvusvahelise konsortsiumiga COVID Human Genetic Effort ning seda rahastab Euroopa Liit.