Emakaelavähi ennetus vajab tõhustamist

Eestis on emakakaelavähk naiste hulgas sageduselt teine pahaloomuline kasvaja, mille diagnoosi saab aastas keskmiselt 160 naist. Haigust on aga võimalik korrapärase kontrolliga ennetada.

Tõhustamaks emakakaelavähi ennetust Eestis, saadavad Tartu Ülikooli teadlased 4000 Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal elavale 30–60-aastasele naisele kutse osaleda emakakaelavähi uuringus kodust lahkumata ja tehes HPV-kodutesti.

Korrapärase kontrolliga saab emakaelavähki ennetada

Tartu Ülikooli epidemioloogia professori, uuringu ühe eestvedaja Anneli Uusküla sõnul on kõige suurem emakakaelavähi kujunemise riskitegur inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus ja selle püsimine pikka aega. „Üldjuhul kulub HPV-ga nakatumisest emakakaelavähi tekkimiseni ligikaudu 10–25 aastat, mis tähendab, et korrapärase kontrolliga on võimalik vähi tekkimist ennetada,“ rääkis ta.

Parim ja kindlaim viis selle vähivormi ennetuseks on osalemine emakakaelavähi sõeluuringus. Eri riikides kasutatakse uuringutes mitut testi: Pap-testi, HPV-testi või vahel ka mõlemat koos.

HPV-kodutest on mujal laialt levinud

Eesti sõeluuringutes tehakse praegu naistele Pap-test, mis võetakse günekoloogilisel läbivaatusel emakakaelalt ning mille analüüsimine nõuab aega ja oskusi. Kuna emakakaelavähk ei teki ilma HPV nakkuseta, on paljudes Euroopa riikides kasutuses HPV-test, mille korral määratakse viirus emakakaelalt või tupest.

Uusküla sõnul on HPV-testid uuenduslikud just seepärast, et uuringuks vajaliku materjali saab naine võtta endalt ise. „HPV-kodutest on mujal maailmas laialdaselt levinud ning testi jaoks materjali kogumine on väga turvaline ja lihtne,“ tõdes ta.

Just seepärast kutsuvadki teadlased naisi osalema kodustes tingimustes tehtavasse emakakaelavähi uuringusse, et üldse näha, kuidas see testimisviis Eesti naistele sobib ja kas see tõhustaks emakakaelavähi ennetust.

„Rahvusvahelised teadusuuringud on näidanud, et kodus testimise võimalus tõstab sõeluuringus osalemise määra. Loodame seda tulemust näha ka praegu tehtavas uuringus,“ avaldas Uusküla.

Uuringumaterjal posti teel

Uuringusse kutsutakse geenivaramu geenidoonoritest juhuse tahtel valitud 4000 Harjumaal, Tartumaal või Ida-Virumaal elavat naist vanuses 30–60 aastat. Neile saadetakse koju uuringut tutvustav kiri ja hiljem ka proovivõtmise vahendid koos lühikese küsimustikuga. Tupest võetud analüüsimaterjal tuleb saata postiga tagasi teadlastele, küsimustiku ja nõusolekuvormi võib edastada ka e-posti teel. HPV-testi tulemuse kohta saab naine hiljem soovi korral ka tagasisidet.

„Oleme siiralt tänulikud, kui uuringusse valitud naised leiavad aega küsimustiku täitmiseks ja proovi võtmiseks. Need, kes otsustavad uuringus osaleda, annavad väärika panuse teadusesse ja emakakaelavähi sõeluuringu arendamisse Eestis,“ rõhutas Uusküla.

Tartu Ülikooli teadlaste uuring ei asenda riiklikku sõeluuringut. Teadlaste uuring toimub teadusprojekti „Emakakaelavähi ennetus Eestis – nutikad ja personaalsed lahendused“ raames, mis toimub 2019–2023. aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahva­tervishoiu instituudi ning Eesti geenivaramu koostöös.

Projekti käigus kogutakse Eesti naiste kohta mitmekesist, ajakohast ja usaldusväärset teavet nii emakakaelavähki haigestumise eest kaitsvate kui ka haigestumise riski suurendavate tegurite kohta. Uuringu tulemusena soovitakse luua tõendusmaterjal, kuidas emakakaelavähi sõeluuringut Eestis praegusest optimaalsemalt korraldada.

Rohkem teavet leiab teadusprojekti kodulehelt.

Toimetas Triin Raestik