Erinevalt vaktsineerimisest ei pruugi läbipõdemine anda kaitset ohtlike tüvede eest
Viiruse läbipõdemine annab neutraliseerivate antikehade põhjal umbes sama hea kaitse „hariliku viiruse“ vastu kui vaktsineerimine kahe doosiga viiruse seni immunoloogiliselt kõige ohtlikuma, Lõuna-Aafrika tüve vastu. See tähendab ka seda, et prognooside kohaselt ei pruugi läbipõdemine anda väga tugevat kaitset uute variantide vastu, eriti eakamatel või nõrga immuunsüsteemiga inimestel. Aga on igati mõistlik eeldada, et Eestis juunikuus levivad viiruse variandid on kõik vähemalt sama head levijad kui inglise tüvi. Seega kui aeg kätte jõuab, loodetavasti enne septembrit, oleks kõigil läbipõdenutel vägagi mõistlik lasta ennast ühe doosiga vaktsineerida.
Vaktsineerimine kaitseb ka viiruse kandluse eest
Kuigi tõsiasi, et vaktsiin võiks kaitsta ka viiruse kandluse eest, oli ennustatav, on nüüdseks selle kohta ka kindlad tõendid. Kandlus tähendab seda, et viirus on tuvastatav inimese organismis, seejuures inimene ei haigestu, kuigi võib viirust levitada. Erinevatel andmetel kaitsevad vaktsiinid „hariliku tüve“ või inglise tüve suhtes kandluse eest 80-90% ulatuses. Näiteks Pfizeri vaktsiin annab Briti tüve suhtes ligi 90% kaitse võrreldes vaktsineerimata inimestega, Lõuna-Aafrika tüve korral on kaitse 75%. Kuid nagu eelpool mainitud – haiguse raske kulu vastu andis Lõuna Aafrika tüve korral vaktsiin väga hea kaitse.
Vaktsineerimine kaitseb viiruse kandluse eest ka teiste mutantsete variantide korral, kuid mitte alati sama hästi kui „harilku viiruse” korral. Näiteks mutatsiooni E484K korral on Pfizeriga vaktsineeritutel võrreldes vaktsineerimata inimestega 3-4 korda väiksem tõenäosus osutuda viiruse kandjaks ja umbes 8 korda väiksem tõenäosus sümptomaatiliseks nakatumiseks. India tüve korral on mõõdetud vaktsiini efektiivsust sümptomaatilise haigestumise suhtes, see on 80%. Kõigest teadaolevast võib tuletada, et vaktsineerimise kaitse India tüve kandluse vastu on vähemalt sama hea kui Lõuna-Aafrika tüve korral ehk vähemalt 75%.
Aga vaktsiin ei töötagi nagu sääsepeletaja, et hoiab pahalased sinust eemale – vaktsiin valmistab immuunsüsteemi ette selleks, et too saaks pahalasele kiirelt vastu hakata, kuid ka vastuhaku korraldamine võtab teatud aja. Selle aja jooksul võib vaktsineeritu olla viiruse kandja, eriti sel juhul kui algne nakkusdoos oli väga suur.
Viiruse kandmisest pareminigi peaks vaktsiin kaitsma levitamise eest. Kuidas? Organismist väljuvatel viirusosakestel võib neutraliseeriv antikeha juba küljes olla, kui nad väljahingatava õhu või süljega kandjast eemale pääsevad.