Koroonakriis möödub Rosina sõnul varem või hiljem, kuid Eestis on 150 000 inimest, kes puude tõttu kogevad piiranguid terve elu jooksul.

Piiratud väljapääs oma kodust , tihedamaks muutunud tervisemured, testimise vajadus, regulaarne kätepesu, maski kandmine – käes on tõsine tervisekriis, mis puudutab kõiki eestimaalasi.

Paljude jaoks on tegemist  esmakordse kogemusega, kui enda ja lähedaste tervisele ja toimetulekule tuleb nii hoolsalt ja pidevalt mõelda. Kuid see kogemus on ka võimalus õppida empaatiat.

Info peab olema kättesaadav ka puudega inimestele

Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnustas Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes on olnud aastaid ministeeriumi hea koostööpartner ning aidanud COVID-19 kriisi ajal vahendada puuetega inimestele või puudega laste vanematele ning eestkostjatele infot nii valitsuse kehtestatud piirangutest, riigi pakutavatest tugimeetmetest kui koroonaviiruse käitumisjuhistest ja nõuannetest. 

Ministri sõnul on riigile tähtis, et oluline informatsioon oleks ligipääsetav kõigile inimestele. Nii on valitsuse ja terviseameti pressikonverentsidele tellitud viipekeeletõlge, et teave oleks kättesaadav ka kurtidele.

Tööd tehakse selle nimel, et parandada ligipääsetavust infole ka teiste sihtgruppide jaoks kõigis eluvaldkondades. Riigi jaoks on oluline laiemalt ligipääsetavuse parandamine kõigis Eesti piirkondades ja valdkondades, mis on üks lähiaastate suurimaid väljakutseid.

Kriisikogemus võiks anda hoo ligipääsetavama keskkonna tekkele

Jakob Rosin avaldas lootust, et karm kriisikogemus annab uut hoogu ligipääsetavama keskkonna tekkele.

See tähendab, et maja ehitades või korterit ostes taipaksime nõuda lapsevankri ja ratastooliga ligipääsetavat. Et äppi või veebilehte luues mõtleksime ka nägemispuudega kasutajatele. Et kuulmispuudega inimesega suheldes kõneleksime selgelt ja katmata suuga.

“Et märkaksime ja hooliksime päriselt, tegudes,” ütles Rosin. 

Vaata EPIKoja sotsiaalseid lühifilme, mis esilinastusid ülemaailmsel puuetega inimeste päeval

Valvame oma tervist

Kas oled märganud, et oled hakanud rohkem muretsema oma tervise pärast? Kas see juhuslik köha või kõhuvalu on märk millestki tõsisemast? Kas tuleb testima minna?

Mõned meist on oma tervise suhtes pidevalt valves: 1. tüüpi diabeetikud näiteks jälgivad veresuhkru taset 4 kuni 10 korda päevas, iga päev, terve elu vältel. 

Väärtustame liikumisvabadust

On tüütu, kui saad kõne või tuled välismaalt ja sind sunnitakse 10-päevasesse koduisolatsiooni. Või kui tahad minna välja, aga kõik üritused on tühistatud.

Liikumispuudega inimesed teavad seda tunnet hästi, sest kui maja ei ole lifti ega muu vajalikuga varustatud, ei pääse nad kõrvalise abita välja terve elu vältel. 

Kuulame ja oleme kuuldud

Need, kes pole kordagi kogenud “hakkimist” videokõnes, pole ilmselt videokõnet kunagi teinud.

Vaegkuuljad peavad aga tihtipeale küsima asju üle ka näost näkku rääkides, sest kui vestluskaaslane ei räägi selgelt või ei vaata otsa, tekivad jutuajamises lüngad.

Ja nii terve elu vältel.

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö.

EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.