Probleemkohad on jätkuvalt Tallinn ja Ida-Virumaa, kuhu on viimase kahe nädala jooksul lisandunud kõige rohkem haigeid. Teistes maakondades on olukord pisut rahulikum.

„Harjumaa puhul saame rääkida suuremast levikust Lasnamäe ja Maardu piirkondades, Ida-Virumaal Sillamäel ja Kohtla-Järvel,“ märkis Härma ja selgitas, et ühest põhjust, miks levik neis piirkondades hoogsam on, praegu öelda ei oska. Igal juhul on terviseamet koostöös suunanud oma jõu nimetatud kohtadesse. Aktiivselt tehakse teavitustööd ja suheldakse kohalike omavalitsuste, tööandjate, koolide, lasteaedadega, et senisest paremini reageerida.

Alkoholimüügi piirang õigustas end

Härma sõnul on näha, et n-ö haiguse fookus on noorematelt nihkunud tööealiste elanike sekka ja üks edu pant on olnud arvatavasti alkoholimüügi piirang.

„Haigestumise kiirus 20–29aastaste seas on pidurdunud. Üht kindlat põhjust sellele öelda ei oska, aga tuginedes kogemusele, kuidas alkoholimüügi piirang Lõuna regioonis mõjus ühe kolde mahasurumisele ja haigestumise leviku piiramisele ja arvestades, et alkoholimüügi piirang oli eelkõige nooremale eagrupile suunatud, siis praegustele andmetele tuginedes saame öelda, et piirang on olnud tõhus,“ selgitas ta.

Muret teevad haigena tööl käivad õpetajad

Tallinna suurde koolikoldesse ei ole Härma kinnitusel viimasel ajal uusi juhte lisandunud ja loodetavasti langeb see kolle käesoleva nädala lõpus ära. Kuid kui vaadata, kus erinevad eagrupid nakatuvad, siis peaaegu pooled nakatunud vanuses 0–19 on seotud just koolikolletega ja palju on perekondlikke nakatumisi.

Koolide koldeid on praegu viis ja nakatunuid neis 70. „Koolikollete oluline iseloomustav faktor on see, et meil on haigussümptomitega õpetajad, kes käivad koolis ja nakatavad lapsi. Ehk lapsed, kes saavad nakkuse koolis, saavad haiguse peamiselt õpetajatelt,“ rääkis Härma.

Ta nentis, et õpetajad saavad nakkuse peamiselt teistelt õpetajatelt, kas siis kohtumistelt vahetundides, puhketubades, huvitegevuste ajal vms. Lapselt lapsele levikut märkimisväärselt hulgal ei ole. Ja seda ka neil juhtudel, kui näiteks laps on saanud nakkuse pereliikmelt ja käinud kergete haigusnähtudega koolis.

„Haridus- ja teadusministeeriumil on väga ilus juhis koolidele, selge ja hea alusdokument, mis võtta haridusasutustes tegevuste planeerimisel aluseks,“ viitas Härma. Ta lisas, et kindlasti tasuks koolides läbi mõelda, kas näiteks õpetajate toad harjunud moel ikka on praegu vajalikud. Samuti peaksid koolijuhid oma pedagoogide tähelepanu juhtima sellele, et haigussümptomitega ei tohi tööl käia.

Tööealised saavad nakkuse töölt

Tööealised inimesed vanuses 20–69 nakatuvad terviseameti andmetel praegu peamiselt tööl ja kodus. Tööl nakatumiste põhimure ja peamine valukoht on endiselt see, et sümptomitega käiakse tööl, mitte ei jääda koju.

Eakad, 70+ vanuses nakatuvad peamiselt kas kodus pereliikmete kaudu või ei oska öelda, kust on nakkus pärit. „Pisut ongi suurenenud teadmata nakkusallikaga haigestunute osakaal ja seda peamiselt eakamate hulgas. Testimise maht on pisut langenud, Eelmise nädala testide hulk oli 1000 elaniku kohta 10,7 testi. See on väga suur arv ja piisav kinnitamaks, et Eestis ei ole viiruse varjatud levikut,“ toonitas Härma.