Terviseamet: esmaspäevast tagatakse eelkõige erakorralise ja vältimatu abi andmine

Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma.Foto Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Terviseamet rakendab alates esmaspäevast arstiabi osutajatele täiendavad meetmed, et tulla toime COVID-19 nakkusega patsientide hulga kasvuga. Tervisealases hädaolukorras hospitaliseeritakse eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Samuti peatub piirkonniti plaaniline ravi ja korraldatakse ümber perearstikeskuste töö.

Terviseameti peadirektori kohusetäitja ja hädaolukorra juht Mari-Anne Härma otsustas, et COVID-19 haiglaravi vajajate kõrge arvu tõttu rakendatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme kõiki meetmeid. Statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajad peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk ületab tavapärase abi osutamise võimekuse.

“Tervishoius võetakse kasutusele meetmed, mida tavaolukorras ei rakendata. See on viimane abinõu enne erakorralise abi piiramist,“ selgitas Härma.

Täna allkirjastatud korralduse järgi võib kiirabi väljakutsete teenindamisel rakendada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade ja isikute vabatahtlikku abi. Samuti saab kiirabi vajadusel kasutusele võtta oma tegevusvaru.

Statsionaarse eriarstiabi osutaja peab vabastama ajutiselt voodeid, et võtta vastu COVID-19 diagnoosiga patsiente, samal ajal tagades teiste patsientide turvalisuse. Ajutiselt piiratakse tervishoiuteenuste osutamist isikutele, kelle seisund ei eelda vältimatut abi. Ka üldarstiabi osutaja peab tagama esmajärjekorras erakorralise ja vältimatu abi andmise.

Alates esmaspäevast korraldatakse ümber ka perearstikeskuste töö

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik allkirjastas käskkirja, millega korraldatakse alates esmaspäevast, 25. oktoobrist ümber perearstikeskuste töö. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu pakuvad kõik perearstikeskused tulevast nädalast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile inimestele sõltumata nimistust. Terviseameti korraldusel piiratakse samaks perioodiks perearstikeskuste plaanilise töö mahtu.

„Perearstikeskused üle Eesti mobiliseerivad oma jõud inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele,” selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. „Oleme sügavas tervisekriisis, mis puudutab täna iga Eesti elanikku. Ainus õige otsus on end vaktsineerida ja see otsus on täna inimeste endi kätes. Kutsun inimesi võtma ühendust perearstikeskusega, et panna esimesel võimalusel kinni aeg vaktsineerimisele.”

Terviseameti juhi korraldusel on üldarstiabi osutajatel õigus COVID-19 epideemia tõrjumisel vaktsineerimiste tegemiseks lükata vajadusel edasi sõeluuringud, stabiilsete krooniliste haigete tervisekontrollid, üle 2-aastaste laste ennetavad tervisekontrollid, mitte-aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalikud tervisekontrollid.

Samal ajal jätkatakse ägedate mittenakkuslike ja nakkuslike patsientide vastuvõttudega, ägenenud krooniliste haigustega patsientide ja vaimse tervise probleemidega patsientide vastuvõttudega, riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega, alla 2-aastaste laste tervisekontrollidega, aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalike tervisekontrollidega ning muude vastuvõttudega, mida ei saa patsiendi tervise tõttu edasi lükata. 

Terviseamet tõstis viimati ohutaset 20. augustil, mille järel keskenduti vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele. Tänahommikuse seisuga on koroonaviiruse leviku riskitase väga kõrge. Haiglaravil viibib 446 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil 39 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 20. Haigestumise epideemiline kasv jätkub vähemalt järgneva 2–3 nädala jooksul.

Vaktsineerimiskuur on tänaseks lõpetatud ca 55% elanikkonnast, ca 65% täiskasvanud elanikkonnast ning ca 71% üle 60-aastastest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.