Seejuures kutsub ta inimesi üles rahulikkusele ja mitte tegema järeldusi sotsiaalmeedia postituste põhjal, mille eesmärk on külvata hirmu ja segadust.

Sotsiaalmeedias avaldatud andmetes ei ole arvestatud vaktsineerituse taset ühiskonnas ja seda, kas tegemist oli lõpetatud või lõpetamata vaktsiinikuuriga. Kümnel juhul ei olnud möödunud vaktsiinitootja ette nähtud aeg, mis on vajalik immuunsuse saavutamiseks. Samuti ei pruugi igal vaktsineeritul tekkida oodatud kaitset, sest tema immuunsüsteem on eelnevalt teiste haiguste tõttu nõrgestatud.

„Inimesed kipuvad ära unustama, et vaktsineerimine ei taga surematust. Kui inimene põeb vähki, siis ei anna koroonavaktsiin kaitset selle raske põhihaiguse eest. Koroonavaktsiin kaitseb ikka COVID-19 haiguse põhjustatud raskete tüsistuste eest,“ selgitab Sepp.

Terviseamet tuletab meelde, et vaktsineerimist alustati riskirühmadest ja eakamast ühiskonnagrupist, mis võimendab suremuse näitajaid vaktsineeritute seas. Hanna Sepa sõnul ei pea koroonaviiruse vastu vaktsineeritud inimesed oma tervise pärast muretsema, sest vaktsineeritus vähendab, mitte ei suurenda terviseriske.

„Käesoleva aasta esimese poole andmete põhjal näeme küll COVIDi tõttu liigsuremust, kuid see pigem säästis vaktsineerituid. Tänane surmade statistika ei tähenda, et vaktsineeritutel on suurem tõenäosus surra, vaid peegeldab loomulikku ühiskondlik-sotsiaalset protsessi, kus eakamate inimeste seas ongi suremus suurem,“ kommenteerib Sepp.

Riiklik surmade statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registrist.