Uudis

Terviseamet: viiruse hoogne levik ei ole seotud mutatsioonidega, selle taga on meie inimeste käitumine

Meedias on enim mainitud Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika tüvesid, aga leitud on tegelikult teisigi.Foto: Shutterstock

Et teada saada, missugused viiruse tüved Eestis levivad, sekveneeritakse Tartu ülikooli laboris iga päev positiivseid koroonaviiruse proove.

Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kodulehel on selgitatud, et sekveneeritakse neid proove, mille puhul pärineb nakkus Eestisse sisenemisel võetud proovidest, nakkusallikas ei ole teada või milles tuvastatud viirus on S-geeni mutant – kelle S-geenis on väike jupp puudu. See mutatsioon esineb just kurikuulsas Suurbritannia tüves.

Terviseameti (TA) peadirektori Üllar Lanno sõnul on meedias enim mainitud Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika tüvesid, aga leitud on tegelikult teisigi.

Need mainitud tüved on spetsialistide sõnul väga nakkavad ja levivad äärmiselt kiiresti. Üllar Lanno kinnitas aga siiski, et praegu olemas olevate andmete põhjal ei ole praegune väga kiire koroonaviiruse levik seotud moondunud tüvedega.

“Selle taga on ikkagi meie inimeste endi käitumine,” sõnas Lanno.

Sama kinnitas ka koroonaviiruse mutatsioone uuriv Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia kaasprofessor Radko Avi Delfi Fortele.

“Ma arvan, et asi on ikkagi inimeste enda käitumises – selles, kui hästi nad ise kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid kasutavad. Ma arvan, et 80–90 protsenti nakkuse tõusust on välditav klassikaliste meetoditega, millest on kogu aeg räägitud,” ütles Avi.

TÜ meditsiiniteaduste valdkonna kodulehe põhjal on 1. jaanuarist kuni siiamaani ülikoolis genotüpeeritud kokku 531 tüve, neist 147 on olnud S-geeni mutandid. Suurbritannia tüvesid on leitud 73, Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) tüvesid viis tükki. Kusjuures ainuüksi viimasel nädalal tuvastati UK-varianti 28 proovis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.