Viies maakonnas on haigestumine kasvutrendis
Eelmisel nädalal lisandus 3606 haigusjuhtu, millest 1426 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2180 kliiniliselt diagnoositud.
„Nädal varasemaga võrreldes vähenes haigestumus 13,2% võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv vähenes 26,2% ning kliiniliselt diagnoositud juhtude arv püsib stabiilsena. Uue nädalaga võib oodata veidi alla 1300 laboratoorselt kinnitatud juhu,“ selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja R on hetkel 0,85.
Viimase seitsme päeva haigestumus oli langustrendis kümnes ja kasvutrendis viies maakonnas. Suurem kasv oli Jõgevamaal, Saaremaal, Läänemaal ja Raplamaal. Suurim langus oli Võrumaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal.
Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine, nädalaga avati haiglates 90 uut haigusjuhtumit. Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 8,3 pealt 7,9 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 117 inimest, neist intensiivravil viis, kellest kolm on juhitaval hingamisel. Nädala jooksul suri viis inimest, kelle keskmine vanus oli 77 aastat. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 110 juures.
33. nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ligi 61 protsendi (eelmisel nädalal 48%) ulatuses punasel ohutasemel. Viirusehulk reovees püsib kõrgel tasemel valdavalt üle Eesti. Sarnaselt varasema nädalaga tuvastati viirusosakesi enim Ahtme proovis Ida-Virumaal. Kõige vähem viirust tuvastati Maardus.
Nädala jooksul manustati 5695 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 375. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 475 341 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%.