Haiglates vähendatakse Covid-19 voodikohtade arvu, kuid haiglad peavad hädaolukorra ohu tingimustes säilitama valmisoleku selleks, et vajadusel taas neid avada. Esimesel ohutasemel saavad tervishoiuasutused keskenduda tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele. „Sisuliselt tähendab esimene ohutase valmistumist uueks nakatumistelaineks, mis õnnestub loodetavasti ühiste pingutustega ära hoida,“ sõnas Lanno.
Hädaolukorra oht eksisteerib endiselt
Eestis kehtestati hädaolukord hetkel, kui haiglates viibis 60 koroonapatsienti ja juhitaval hingamisel oli neist neli. Esmaspäevase seisuga viibis haiglaravil 34 Covid-19 patsienti, nendest intensiivravil viis patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel neli. Haiglates on surnud kokku 1255 Covid-19 patsienti ja lõpetatud 8109 haigusjuhtumit 7745 inimesega.
Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on nakatumisnäitaja R 0,67 ja Eesti 14-päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 33,6. Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel madal. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 31,8%. Epidemioloogilise olukorra halvenemise vältimiseks on vaja keskenduda võõrtüvede seirele ja tõrjele ning vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmisele.
„Siiski ei tohi kaotada valvsust, sest hädaolukorra oht eksisteerib endiselt. Jätkuvalt näeme mitmeid ohutegureid ning teiste riikide praktikast lähtuvalt võib nakkushaigusega seotud olukord muutuda kiiresti ja ootamatult,” märkis terviseameti peadirektor.
Ta lisas, et hetkel näeme murettekitavat olukorda Suurbritannias, kus kestab Delta-tüvest tingitud neljas laine. Näeme nakatumistelainet ka piiri taga Peterburis.
“Delta-tüvi ehk nõndanimetatud India tüvi murrab tasahilju sisse ka Eestisse ja on praegu domineerivast nn UK tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini leviv. Seega tuleb praegu olla eriliselt ettevaatlik ning piirikontrolli tõhustamiseks kaalume koostöös partneritega erinevaid meetmeid, mille hulka võiks kuuluda senisest mõjusam või lausa kohustuslik testimine,“ tõdes Lanno.