Tänavu esimese poolaasta seisuga suurenes 11 protsendi võrra ettevõtete arv, kes sõlmisid oma töötajate ravikulude katteks tööandja ravikindlustuse lepingu. Nüüd on 1400 tööandjat kindlustanud 60 tuhat töötajat, mis on kõrgeim näitaja alates selle kindlustusteenuse käivitamisest 2018. aastal. Samas on tööandjad sõlminud kolm tuhat vastutuskindlustuse lepingut ning see arv on püsinud samal tasemel viimased seitse aastat, selgus Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) statistikast.
EKsL-i juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul kindlustavad tööandjad üha enam oma töötajate ravikulusid, aga enda vastutust tööandjana mitte. „Samas ei asenda üks kindlustus teist. Kui tööandja ravikindlustus võimaldab töötajal saada oma tervisemurele kiire lahendus ilma ravijärjekorrata, siis tööandja vastutuskindlustus hüvitab kahju töötajaga juhtunud tööõnnetuse või diagnoositud kutsehaiguse korral selle juhtumi eest vastutava tööandja asemel,“ ütles Piirsalu.
Piirsalu hinnangul ei ole probleem ilmselt rahas, vaid tööandjate teadlikkuses, miks vastutuskindlustust tehakse vähe. „Kui keskmiselt on ühe tööandja ravikindlustuse aastane kindlustusmakse 11 tuhat eurot ja ühe töötaja kohta 268 eurot, siis Eesti tööandja maksab täna vastutuskindlustuse eest suurusjärgus 400 eurot aastas kogu ettevõtte peale kokku. Tööandja ravikindlustuse kindlustusjuhtumeid on hinnanguliselt 100 tuhat aastas, sest töötajad käivad tihti eriarsti ja hambaarsti juures ning mujal ravil. Samas tööandja vastutuskindlustuse juhtumeid, kus tööandja vastutab töötajaga juhtunud tööõnnetuse eest või talle tekkinud kutsehaiguse eest, juhtub aastas ligi 70,“ ütles Piirsalu.