Uudis

Toomas Asser: on aeg asendada vaktsineerimiskampaaniad isikliku nõustamisega

Arstiüliõpilased hakkavad vaktsineerimata inimesi nõustama

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool

Kuigi Eestil on olnud kasutada piisavalt vaktsiine, et ennetada kõige haavatavamate elanike haigestumisega kaasnevat haiglate ülekoormust, on koroonaviiruse raske haigestumise eest endiselt kaitsmata 120 000 vanemaealist inimest. Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asseri sõnul on plaanilise ravi tagamiseks vaja uut viisi, kuidas aidata veel kaitsepookimata inimestel jõuda vaktsineerimisotsuseni.

Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud vaid 56% rahvastikust. Samas näitavad üle 15-aastaste elanike seas tehtud küsitluse andmed (Turu-uuringute AS, august 2021), et täielikult on koroonavaktsiini saamise vastu neist vaid umbes 12%. Peale nende on aga umbes viiendik selle vanuserühma elanikest jäänud siiani erinevatel põhjustel riiklike kampaaniate käigus või perearsti juures vaktsineerimata. Toomas Asser tõdes, et suur hulk neist vajab vaktsineerimisotsuses selgusele jõudmiseks personaalset nõustamist.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts on algatanud vaktsineerimise hoogustamiseks projekti „Sügise plaan“. Selleks valmistatakse ette arstiüliõpilastest vabatahtlikud, kes pakuvad perearstidele tuge ning aitavad telefonivestluse käigus jõuda perearsti nimistus olevatel vaktsineerimata inimestel iseseisva ja teadliku vaktsineerimisotsuseni.

„Vaktsineerimata inimestele helistamise eesmärk pole kindlasti muuta nende seniseid arusaamu, vaid soovime vähendada inimestes segadust ja aidata neil endis selgusele jõuda,“ rääkis Tartu Ülikooli arstiteaduse neljanda kursuse üliõpilane ja projekti eestvedaja Andreas Tulver.

Toomas Asser tuletas meelde, et Tartu Ülikooli arstiüliõpilased pakkusid oma abi ka tänavu kevadel, kui aitasid haiglates ületöötanud õdede koormust leevendada. Ta tõdes, et kahetsusväärselt jäi haiglate ülekoormuse tõttu siis ära tuhandete patsientide plaaniline ravi. „Peame ennetama eeloleval talvel sama olukorra kordumist, seega loeb iga vaktsineeritud inimene,“ rääkis rektor.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme Ruth Kalda sõnul on väga paljud perearstid öelnud, et vajavad appi inimesi, kes kutsuksid nende nimistu patsiente vaktsineerima.

„Patsientide läbihelistamine ja vaktsineerima kutsumine on väga ajamahukas. Need, kes on olnud kohe valmis vaktsineerima tulema, on seda praeguseks juba teinud. Teised vajavad mitu korda helistamist, nõustamist, kuulamist. Selle väga suure lisatöö jaoks pole pole ei perearstidel ega õdedel piisavalt aega,“ rääkis Kalda.

Valitsust nõustava Covid-19 tõrje teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia kaasprofessor Andero Uusberg tõdes, et personaalse vestlusega saab mõjutada näiteks neid inimesi, kes on vaktsineerimist lükanud edasi logistilistel põhjustel või alahindavad haigestumise riske ja ülehindavad vaktsiini kõrvaltoimeid.

„Enamiku inimeste peas valitseb vaktsineerimise teemal suur segadus, kuna neid ümbritseb väärinfo, liiga tehniline teaduslik info ja alatasa muutuv ametlik teave. Vestlus arstitudengiga annab neile võimaluse esitada just neid küsimusi, mis on nende jaoks kõige olulisemad,“ sõnas Uusberg.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.