Uudis

Töötervishoiuarst hakkab lisaks töötajate tervisekontrollile hindama ettevõtte üldist töökeskkonda

Ka kaugtöö korral peab tööandja tagama ohutu töökeskkonna, seda aga võimaluste piires.Foto: Shutterstock

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis riigikogule arutamiseks seadusemuudatused, millega muutub töötervishoiuteenus terviklikuks, hõlmates tulevikus lisaks töötajate tervisekontrollile ka ennetustegevusi ning hinnangut töökeskkonnale.

Samuti muutub selgemaks töötervishoiu ja tööohutuse reeglite täitmine kaugtööl, kuna senised kaugtöö juhendi nõuded sätestatakse seaduses.

Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatuse kohaselt peab tulevikus töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. „See tähendab, et töötervishoiuarst koos oma meeskonnaga hakkab lisaks töötajate tervisekontrollide tegemisele hindama ka ettevõtte üldist töötervishoiu olukorda, mille käigus võidakse külastada ka ettevõtte töökeskkonda, et teha ettepanekuid selle parandamiseks. Seeläbi tiheneb koostöö tööandjatega töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervise edendamisel,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kahe aasta eest tehtud töötervishoiuteenuse uuring näitas, et vaid 27% tööandjatest on lähtunud töötajate tervisekontrolli korraldamisel riskianalüüsi tulemustest ja 31% tööandjatest tõi välja, et töötervishoiuarst on nende töökeskkonda külastanud. See tähendab, et koostöö tööandja ja töötervishoiuarsti vahel töökeskkonna parandamisel ja töötajate tervise edendamisel on vähene ning piirdub sageli vaid töötajate tervisekontrollide läbiviimisega.

Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme.

Teise olulise muudatusena määratletakse seaduses tööandja kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel kaugtöö korral ning täpsustatakse töötaja õigusi ja kohustusi. „Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume, näiteks raamatukogus või kodus,” ütles Kiik.

“Ohutu töökeskkonna tagamiseks peab tööandja tagama töökeskkonna riskide hindamise, töötaja juhendamise, muu hulgas selle, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, töötaja tervisekontrolli korraldamise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise. Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest,“ sõnas minister. 

Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 582 600 palgatöötajat. Eesti tööjõu-uuringu andmetel tegi 2021. aastal kaugtööd 180 800 töötajat, mis moodustab 27,8% kõigist tööga hõivatutest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.