Nakatunute taset võrreldes näitasid eelmise nädala proovid jälle väga suurt koroonaviiruse levikut. “Praegu võiks arvata küll, et me ei näe siin mingit langust, pigem läheb ikka üles. Me näeme veel nädalakese kindlasti tõusu,” nentis ta.

Koroonaviiruse üle-eestilise leviku ühtlustumist nägid uurijad juba mitu nädalat tagasi. “Septembris ja oktoobris nägime koldeid, aga juba detsembris levis viirus väga jõudsalt üle Eesti,” nentis Tenson, kes kardab, et viiruse levik praegu jätkub ja 1500 koroonapositiivset päevas võib üsna pea reaalne olla.

Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli viroloogia professor Irja Lutsar selgitas viimaste numbrite pealt, et viirus levib just noorte inimeste hulgas. “Õnneks on nakatumine langenud üle 80-aastaste seas,” lisas professor.

Ta ei oska veel kindlalt öelda, kas mõju on avaldanud vaktsineerimine, sest vaktsineeritute protsent Eestis ei ole veel kuigi suur. “Meil on noorte inimeste puhang,” lausus Lutsar.

Nakatuvad sageli just teismelised poisid ehk 10–19-aastased ja noored naised ehk 30–50-aastased. Lutsar lisas, et paar nädalat tagasi oli haiglas 40 protsenti üle 80-aastaseid, siis praegu on see arv langenud 31 protsendile. “Mis jällegi kinnitab, et kuidagi on see nakatumine vanemate inimeste hulgas väiksemaks läinud,” rääkis Lutsar.

Lutsar ütles, et arvud näitavad kahjuks, et piirangutest eriti keegi praegu kinni ei pea. Tema sõnul tuleks igal inimesel mõelda oma kontaktid läbi ning neid vähendada.

“Lööme oma kontaktid nii väikeseks kui võimalik. Ma püüan ka seda teha,” selgitas Lutsar ja tõdes, et ilma piiranguteta olukord paremaks ei lähe.