Uudis

Üha rohkem on inimesi, keda lähikontakt koroonaviiruse kandjaga ei pane käitumist muutma

Piirangute leevendamine ei ole lähiajal mõeldav

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul pole piirangute leevendamine lähemal ajal mõeldav.Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et viimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud. Viirus levib kõigis maakondades.

Võrreldes detsembrikuise uuringuetapiga on inimesed hakanud märksa enam Eestis ringi liikuma. Samuti on suurenenud nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet nakatunuga oma käitumises midagi ei muuda.

Pea pooltel nakatunutest ei ole haigussümptomeid

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu käigus testiti 7.–18. jaanuarini 2362 inimest. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest 9 olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. Seejuures olid ligi pooled (45%) nakatunud haigustunnusteta.

Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. See on umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasvanud elanik.

Võrdluseks võib öelda, et jõulude eel lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkusohtlike täiskasvanute osakaal 1,2 protsenti elanikkonnast.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul pole nende tulemuste taustal piirangute leevendamine lähemal ajal mõeldav.

“Selleks, et vältida paari nädala pärast haiglate ülekoormuse ohtu, on äärmiselt oluline, et kõik inimesed järgiksid kehtivaid ohutusabinõusid,” selgitas Kalda.

Väiksemates rühmades kogunemised ja riigisisene reisimine on kasvanud

Kalda hinnangul näitavad küsitlusuuringu tulemused, et nakatumisnäitaja tõusu taga on tõenäoliselt pühadeaegsed külaskäigud ja väiksemad seltskondlikud kogunemised

Eelmise uuringuetapiga võrreldes on suurtel rahvaüritustel osalemine ja öine meelelahutusasutuste külastamine kahanenud pea olematuks. Samal ajal on ennekõike noorte täiskasvanute seas sagenenud kuni 20-liikmelistes rühmades üritustel osalemine.

Kui enne jõule tegi seda 30 protsenti vastanutest, siis seekord juba pea pool noorema vanuserühma esindajatest. Noorte täiskasvanute seas on hoogustunud ka maakondadevaheline liikumine.

Palju on neid, kes pärast kokkupuudet nakatunuga käitumist ei muuda

Uuringust selgub, et suurenenud on nii nende inimeste hulk, kes on arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, kui ka nende hulk, kes pärast sellist kokkupuudet pole oma käitumises midagi muutnud.

Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neist, kes olid arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, et ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord oli neid juba 40 protsenti.

Ruth Kalda sõnul on arvestades viiruse laia levimust ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohu märk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette.

Julgustav on aga siiski see, et endiselt kantakse väga hoolega maski ja hoitakse teistega vahet. 77 protsenti küsitletutest ütles, et oleks valmis laskma end koroona vastu vaktsineerida.

Ettevaatusabinõudesse peab endiselt suhtuma väga tõsiselt

Kalda sõnul tuleks olukorras, kus vaktsineerimine on Eestis alles üsna algusjärgus ning viiruse levik laialdane, suhtuda ka edaspidi väga tõsiselt kõigisse ettevaatusabinõudesse, mis aitavad viiruse levikut pidurdada.

Ta selgitab, et praegune suur haigustunnusteta nakatunute hulk näitab, et on väga tähtis hoiduda vahetutest kokkupuudetest ja järgida vähimagi nakkuskontakti kahtluse korral eneseisolatsiooni reegleid. “Vaid nii saame viiruse leviku tee ära lõigata,” rõhutas Kalda.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.

Rohkem infot on koroonaviiruse levimuse seireuuringu kodulehel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.