„Terviseamet ja regioonaalsed meditsiinistaabid hoiavad voodifondi tasemel, et kõik patsiendid saaksid vajaliku ravi ning kui nähakse haiglaravi vajaduse kasvu, luuakse voodikohti koheselt juurde,“ kinnitas Sule.
Meditsiinijuhi sõnul domineerib hetkel nooremate inimeste haigestumine, kes vajavad COVID-19 tõttu haiglaravi ning iseäranis on kasvanud haiglaravi vajadus Põhja regiooni haiglates. Näiteks regionaalhaigla COVID-intensiivravi osakonnas on kolmandik patsiente alla 40-aastased, kõige noorem isegi 24-aastane.
Terviseameti hädaolukorra juhi kohusetäitja Ragnar Vaiknemets lisas, et koroonaviiruse omikroni variandi põhjustatud haiguse kulg näib hetkel kergem, kuid lõplikke järeldusi teha ei saa. Samuti pole delta tüvi veel täielikult taandunud. Raskeloomulise COVIDI põdejatest on vaktsineerimata üle 80 protsendi haiglasolijatest.
„Meil on endiselt 60 000 eakamat inimest, kel puudub igasugune kaitse viiruse vastu, sest nad pole ennast vaktsineerinud. Niisiis on meie kõrval tuhanded inimesed, kel on oht raskelt nakatuda. Kui see juhtub, kasvab ka haiglate koormus,“ märkis Vaiknemets.
Vaiknemets ja Sule toovad välja, et omikroni variant võib suurendada tervishoiutöötajate nakatumist. Lõuna meditsiinistaabi aasta viimasel koosolekul nentisid haiglajuhid, et hospitaliseerimise aktiivsus on olnud viimastel nädalatel pigem tagasihoidlik, kuid kõigub päevade lõikes. Seda pilti võib muuta haiglasisene nakatumine, mis ohustab patsiente ja töötajaid.
Viimati oli suurem haiglasisene kolle näiteks Viljandi haiglas, mille tõttu pandi karantiini terved korpused ning ajutiselt peatati plaaniline kirurgiline tegevus.
„Kui haigestuvad inimesed, kes peaksid meid ennast ravima, siis on see oluline probleem tervishoiu ja meie kõigi jaoks. Kui omikrontüvega kaasnebki väiksem haiglaravi vajadus, siis ei tähenda see, et inimesed jäävad viirusest täiesti puutumata,“ rääkis Vaiknemets, kelle sõnul lisab uueks aastaks lootust antiviraalide tulek, mis peaks vähendama koroonaviiruse tervisekahjusid.