Haiglaravil viibi hetkel 3 inimest –  kaks neist kergemalt, üks raskemalt. Nakatunud viibivad Pärnu haiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.

Kuidas testimisega edasi minnakse?

Kadai ütles, et nende puhul, kes haiglaravi vajavad, on kiire testimine väga oluline, kuna haiglas tuleb tagada ohutus ja haigla peab kiiresti teadma, kas tegu on koroonaviiruse nakkusega, siis haige isoleerida ning teda ravida nakkushaigena.

Kui inimene on aga kodusel ravil, siis haigusele spetsiifilist ravi ei ole, nentis terviseameti osakonnajuhataja. Kui inimestel on sümptomid, siis tuleks tema sõnul pöörduda perearsti poole, et uurida, kuidas sümptomeid leevendada.

Tegelikult pole oluline, kui tekivad sümptomid, kas inimesel on koroonaviirus või gripp, nentis Kadai. Täpselt samavõrra vastustundetu on tema sõnul nakatada inimesi ka grippi. “Inimene peab käituma ühetaoliselt, mitte nakatama teisi.”

Terviseameti osakonnajuhataja kinnitas samas, et lisaks potentsiaalsilt haiglaravi vajavate inimeste testimisele on ka välja töötamisel lahendus, kuidas saaksid läbi perearsti kaudu patsiendid, kes ei vaja haiglaravi, ennast testida.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla laborites.

Tänase seisuga suudavad laborid analüüsida päeva jooksul 500-600 proovi. Testimise võimekus on piisav nende inimeste jaoks, keda on vaja testida –  ennekõike raskelt haiged ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed, sh eakad ja krooniliste haigustega inimesed.

Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid niinimetatud eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele – tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Nii isikukaitsevahendid kui testimisvahendid, sealhulgas diagnostikumid on muutunud defitsiidiks kogu Euroopa Liidus ja tuleb arvestada, et neid peab jätkuma pikemaks perioodiks, ilmselt kuudeks, teatas terviseamet.

Enim nakatunuid Saaremaal

Enim on nakatanuid jätkuvalt Harjumaal, järgnevad Saaremaa ja siis Võrumaa, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai keskpäevasel pressikonverentsil. Tegu on rahvastikuregistri põhiste andmetega, inimesed ei pruugi tegelikult neis kohtades elada.

Kadai rõhutas, et terviseamet ei hakka kindlasti väljastama detailseid andmeid, valla või küla täpsusega. “Meie ülesanne on tagada inimeste privaatsus,” rääkis ta.

Küll aga on terviseamet kokku pannud veebikaardi, mis näitab nakatumisi maakondade kaupa. Andmeid uuendatakse kord päevas.