Kroonilise migreeni ravivõimaluste laiendamiseks lisati soodusravimite nimekirja atogepanti sisaldav ravim, mis on esimene suukaudne alternatiiv süstitavatele ravimitele.

Loetellu lisati ka ravim Kinpeygo immuunglobuliin A nefropaatia (Bergeri tõve) raviks. Immunoglobuliin A nefropaatia (IgAN) on haruldane progresseeruv haigus, mis põhjustab aja jooksul kroonilist neerufunktsiooni langust ning on üks kroonilise ja lõppstaadiumi neeruhaiguse peamisi põhjusi. Haigus diagnoositakse sageli noortel patsientidel – haiguse diagnoosimise keskmine vanus on 33,7 aastat. IgAN diagnoosiga patsientide eluiga väheneb hinnanguliselt 10 aastat ning nende suremuse risk on ligikaudu kaks korda suurem kui üldpopulatsioonis. Ravivaliku lisamine eelarvesse toob esimesel aastal kaasa ligikaudu 300 000 euro suuruse lisakulu.

„Budesoniidi potentsiaalne efektiivsus IgA nefropaatia ravis seisneb kroonilise neeruhaiguse väljakujunemise edasilükkamises. See on kroonilise neeruhaigusega patsientide pikaajalise jälgimise ja ravi üks põhialuseid ning pakub võimalust nende patsientide elulemuse parandamiseks. Viimase viie aasta jooksul on Eestis neerubiopsial kinnitatud 75 IgA nefropaatia juhtu, mis teeb keskmiselt 15 patsienti aastas. Neist omakorda viis kuni kuus patsienti vastab budesoniidi ravi alustamise kriteeriumidele.“

Uuendused mitme vähitüübi raviks

Oktoobrist lisandus rahastatavate ravimite loetellu Besremi, mida vajab järgnevatel aastatel hinnanguliselt 13 kuni 43 patsienti, tuues tervisekassale lisakulu kuni 600 000 eurot. Ravim on mõeldud tõelise polütsüteemia raviks suhteliselt harvaesineva haiguse puhul, kus luuüdi toodab liiga palju punaliblesid ja teisi vererakke. „Eestis on kõik selle näidustuse jaoks varem kasutusel olnud ravimid aastaid tagasi turult kadunud ning alternatiivset müügiloata ravimit Pegasys on tervisekassa viimastel aastatel hüvitanud erandkorras. Ravimi hankimine on aga olnud keeruline, sest tarnehäirete tõttu võis inimeste ravi katkeda,“ selgitas Getter Hark.

Alates oktoobrist hüvitatakse toimeainet avapritiniib kaugelearenenud süsteemse mastotsütoosi korral. See on haruldane surmaga lõppev haigus, mille korral patsientide eluiga on sõltuvalt alatüübist kaks kuud kuni kuus aastat. Avapritiniib on esimene ravim, mis saab Eestis sellel konkreetsel näidustusel rahastatud – ravi vajab kolm kuni seitse patsienti, mis toob tervisekassa eelarvesse üle poole miljoni euro lisakulu.

Tervisekassa hakkab rahastama ka toimeainet fedratiniibi, mida kasutatakse müelofibroosi raviks. See on halvaloomuline vereloomekasvaja, mis lühendab oluliselt patsientide eluiga. Enamik patsiente kannatab splenomegaalia ehk põrna suurenemise all, kus põrna maht võib olla 10-20 korda suurem kui tavaliselt, põhjustades tõsiseid vaevusi. Järgnevatel aastatel vajab ravi hinnanguliselt 23-27 patsienti, mis toob ravimihüvitise eelarvesse esimesel aastal ligikaudu 650 000 euro suuruse lisakulu.

Täiendavaid ravivõimalusi lisandus ka eesnäärmevähi, munasarjavähi ja endometrioosi raviks. Kuigi need ei too tervisekassa ravimihüvitiste eelarvesse olulist lisakulu, laiendavad need oluliselt patsientide ravivalikuid.

“Leevendasime ka suukaudsete antitrombootiliste ravimite (dabigatraan ja rivaroksabaan) väljakirjutamise tingimusi, hüvitades neid alates oktoobrist kõrgema soodusmääraga ka venoosse tromboosi raviks ja korduva tromboosi ennetamiseks,“ selgitas Getter Hark, lisades, et seni hüvitati patsientidele ravimit 50% ulatuses. „Sellise soodustusega kasutas ravimeid möödunud aastal ligi 8000 patsienti, seega muudatus vähendab tuhandete patsientide ravikulusid ning on kooskõlas rahvusvaheliste ravijuhiste soovitustega.”