Jaanuari lõpuga võrreldes on vähesel määral kasvanud praeguseid meetmeid asjakohaseks pidavate inimeste osakaal (39%→43%). Meetmete karmistamist või leevendamist toetavate inimeste osakaal on jäänud sisuliselt samale tasemele, mis jaanuari lõpus (meetmete karmistamist toetab 37% ja nende leevendamist 17% elanikest).

Meetmete karmistamist toetavad kõige sagedamini noorimad ja vanimad elanikud – 46% nii 15-24-aastastest kui ka üle 64-aastastest pooldab karmimaid meetmeid. Märkimisväärne on, et üle 64-aastastest pooldaks meetmete leevendamist vaid 4%.

COVID-19 vaktsineerimiseks on valmis 62%

Vaktsineerimist puudutavates hoiakutes võrreldes jaanuari algusega muutusi ei ole – 62% elanikest väljendab valmidust end COVID-19 vastu vaktsineerida. Elanikest 34% vaktsineeriks end võimaluse tekkimisel kindlasti ning 28% pole veel otsustanud, kuid ilmselt vaktsineeriks. Küsitletutest 3% oli juba vaktsineeritud. Pigem või kindlasti ei vaktsineeriks end 29% elanikest, mis on sisuliselt samal tasemel jaanuari algusega (31%).

Kindlat valmidust end vaktsineerida väljendavad keskmisest sagedamini 65-aastased ja eakamad (52%). Mida harituma elanikkonna rühmaga on tegu, seda suurem on ka vaktsineerimist soovivate inimeste osakaal. Keskmisest enam on vaktsineerimist mittesoovijaid vanuses 25-49 (38%) ning Kirde-Eestis (40%). Eestlastest ei vaktsineeriks end 23% ja muust rahvusest Eesti elanikest 42%.

Kolm inimest neljast arvab, et COVID-19 vaktsiinide kohta levib palju ebatäpset infot

Uuriti ka seda, kas inimesed oleksid valmis end COVID-19 vastu vaktsineerima, kui see lihtsustaks nende jaoks välisriikidesse reisimist.

Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu ütles, et reisipiirangute leevendamine on vaktsineerimist motiveerivaks argumendiks eelkõige nende inimeste jaoks, kes ka ilma selle argumendita COVID-19 vaktsineerimisse soosivalt suhtuvad. Samas oleks lihtsama reisimise nimel valmis vaktsineerimist kaaluma ka 29% neist, kes enne reisipiirangute leevenemise argumendi esile toomist vastasid, et pigem end ei vaktsineeriks ja 8% neist, kes kindlasti ei vaktsineeriks. 

COVID-19 vaktsineerimisse soosivalt suhtuvad inimesed põhjendasid seda kõige sagedamini usuga vaktsiini tõhususse (49%), kuid ka sellega, et hindavad COVID-19 haigust endale piisavalt ohtlikuks (37%) või soovivad aidata ühiskonnal kriisist kiiremini väljuda (36%).

Inimesed, kes on kindlalt enda vaktsineerimise vastu, põhjendasid seda kõige sagedamini arvamusega, et COVID-vaktsiinide kõrvaltoimed võivad olla liiga ohtlikud (55%). Vaktsineerimises kõhklejad põhjendasid oma kõhklusi kõige sagedamini sellega, et neil pole COVID-vaktsiinide kohta piisavalt infot. Nende inimeste osakaal elanikkonnas, kes on põhimõtteliselt igasuguse vaktsineerimise vastu, püsib jätkuvalt vaid ligi 3% juures.

Uuringus mõõdeti ka elanike hinnanguid COVID-19 vaktsiine puudutava info kohta. Kolm inimest neljast on seisukohal, et COVID-19 vaktsiinide kohta levib palju ebatäpset infot. Valdavalt usuvad inimesed, et väärinfot levitatakse üldise vähese teadlikkuse tõttu, kuid enam kui kolmandik (38%) inimestest arvab, et vaktsiini kohta levitatakse väärinfot ka tahtlikult. Keskmisest sagedamini arvavad seda eestlased ning 75-aastased ja eakamad Eesti elanikud. 

Viirusolukord on vähendanud 42% uuritute sissetulekut

Koroonaviirusega seotud olukord on 42% elanike hinnangul vähendanud nende enda või pere sissetulekut, kusjuures kui eestlastest on sissetulekute vähenemine puudutanud 36%, siis muust rahvusest elanikest 55%.

20% elanike hinnangul on neil praeguste sissetulekutega raske hakkama saada ning ka siin ilmneb rahvusrühmade vahel märkimisväärne vahe – eestlastest kogeb toimetulekuraskusi 15% ja teistest rahvustest elanikest 31%. 

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 23. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 5.-8. veebruar.