7% elanikest leiab, et hullem on möödas ja võib elada rahulikult edasi nagu varem, 9% inimeste hinnangul polegi aga olukord kunagi kriitiline olnud. Keskmisest levinum on selline suhtumine vanuserühmas 35-49, mitte-eestlaste seas, inimeste seas, kes end COVID-19 vastu vaktsineerida ei soovi või kelle tutvusringkonnas pole keegi olnud haigestunud.

„Nakatumiste arv on Eestis hetkel küll madal, kuid samas oleme teadlikud, et mujal maailmas on ilmnenud uued COVID-19 viirustüved, mistõttu on inimeste hoiakud ettevaatlikud,“ kommenteerib tulemusi turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu. „Kuigi praegu on olukord hea, ollakse mures võimaliku uue viiruselaine pärast, mistõttu peetakse ka valvsuse säilitamist oluliseks.“

Nakatumishirm väheneb stabiilselt

Juuni keskel hindas 87% inimestest end koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega hästi või üldjoontes kursis olevaks. Mida vanema vanuserühmaga on tegu, seda sagedamini hinnatakse oma teadlikkust kehtivatest meetmetest heaks. Keskmisest kõrgemalt hindavad oma teadlikkust meetmetest ka mitte-eestlased ning Kirde-Eesti elanikud.

Tänavu aprillis võeti Eestis kasutusele nn „foorisüsteem“, mis eristab rohelist, kollast, oranži ja punast koroonaviiruse leviku riskitaset. Elanikest 51% on enda hinnangul selle aja jooksul alati või enamasti teadnud, milline riskitase Eestis parasjagu kehtib. 36% inimestest pole seda enamasti või kunagi teadnud ning 10% pole nendest riskitasemetest kunagi kuulnud (keskmisest sagedamini 15-24-aastased).

Inimeste mure koroonaviirusega nakatumise pärast on kevade jooksul stabiilselt vähenenud, kuid juuni keskpaigas muretseb nakatumise pärast endiselt 54%. 77% usub, et nende käitumisest sõltub see, kui hästi õnnestub Eestis viiruse leviku piiramine.

Vaktsiine usaldadakse

Inimeste soosiv suhtumine vaktsineerimisse püsib kõrge 77% juures. Vaktsineerimisse positiivselt suhtuvatest inimestest on suurem osa tänaseks ka juba vaktsineeritud – lisaks 52%-le elanikest, kes on juba vaktsineeritud, plaanib end kindlasti vaktsineerida 14% elanikest ning 11% pole veel otsustanud, kuid ilmselt vaktsineerib. Kindlasti või pigem ei soovi end vaktsineerida 20% ning selge seisukoht puudub 3%-l elanikest.

Peamiseks pooltargumendiks vaktsineerimisele on jätkuvalt veendumus, et vaktsiinid pakuvad piisavalt tõhusat kaitset ning kartus COVID-19 haiguse ohtlikkuse ees. Uue pooltargumendina on lisandunud soov saada COVID tõendit, et lihtsamini reisida, kontsertidel käia jne. Peamise vaktsineerimise vastuargumendina nimetatakse kartust, et vaktsiinide kõrvaltoimed on liiga ohtlikud. Põhimõtteliste vaktsineerimise vastaste osakaal elanikkonnas püsib 3% juures.

Kõige usaldusväärsemateks infoallikateks vaktsineerimise kohta teabe saamisel on Eesti elanike jaoks jätkuvalt Eesti arstid ja teadlased, keda märkis kolme usaldusväärsema infoallika seas 49% vastanutest, ning oma perearst, pereõde või raviarst, keda märkis 42%. Inimestest, kes end vaktsineerida lasta ei soovi, ei usalda 30% vaktsineerimise teemadel ühtegi infoallikat.

Stressitase langustrendis

Võrreldes mai lõpuga on elanike stressitase vähenenud – 30 päeva jooksul on stressi kogenud 70% (mai lõpus 75%), sealjuures suurel või väga suurel määral 23% (mai lõpus 29%). Stressi kogemine on seda levinum, mida noorema vanuserühmaga on tegu, sealjuures 15-34-aastastest on suurel määral stressi kogenud enam kui kolmandik.

„Koroonaviirusega seotud olukord halvendab elanike vaimset tervist mitmetel põhjustel. Olukorra prognoosimatus vähendab inimeste turvatunnet, ning stressitaset võib suurendada ka sotsiaalse suhtluse ja/või sissetulekute vähenemine,” selgitab Vainu.

“Eriti haavatavas positsioonis on noored, kelle jaoks distantsõpe, eemalejäämine sõpradest ning tööturul toimuvad muutused võivad olla vägagi stressitekitavad. Praegusel hetkel, kus viirus on taandunud ning piiranguid lõdvendatud, näeme ootuspäraselt ka elanike stressitaseme vähenemist, kuid olukord võib muutuda uue viiruslaine saabudes.“

Elanikest 34% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekut (mai lõpus 40%). Sissetulekute vähenemist tunnetavad sagedamini mitte-eestlased (mitte-eestlastest 48% ja eestlastest 27%).

Regionaalses võrdluses esineb sissetulekute vähenemist kõige enam Kirde-Eestis, kus sissetulekute vähenemist tunnetab 49% elanikest. Elanikest 23% hinnangul on neil oma praeguse sissetuleku juures raske hakkama saada. Toimetulekuraskusi esineb keskmisest sagedamini mitte-eestlaste (28%), madala haridusega inimeste ning Kirde-Eesti elanike seas (36%).