„On äärmiselt oluline, et kõik tervishoiutöötajad mõistaksid, et dementsus on haigusseisund, mis on põhjustatud paljudest haigustest, millest Alzheimeri tõbi on kõige levinum. Õige arusaam haigusest on eelduseks sellele, et panna õige diagnoos, mis avab ravi- ja hooldusvõimalused. Ehk selle, mis võimaldab inimestel kauem hästi elada, jääda aktiivseks, elada kodus ja olla kogukonna liige,“ lisas Barbarino. 

Eestis elab umbes 23 000 dementsusega inimest, 2050. aastaks kasvab see arv umbes 35 000 inimeseni. 

Seidi Soini-Lillipuu, dementsusega inimese lähedane, MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige, on seda omal nahal kogenud, öeldes, et dementsusega inimese vajadusi ei peetud kogu tema diagnoosi ja ravi teekonnal oluliseks. „Pidevalt on vaja asju tõestada ja korduvalt erinevate asutuste poole pöörduda, enne kui midagi toimub,” ütles ta. Tervishoiutöötajate vähene teadlikkus dementsusest ja võimekus ning valmisolek seda diagnoosida on Soini-Lillipuu sõnul murettekitav just seetõttu, et see võib põhjustada nii hilinenud või vale diagnoosi, aga haigus võib ka diagnoosimata jääda.

Dementsusega kaasneb häbimärgistamist

World Alzheimer’s raport sisaldab 24 esseed ekspertidelt üle maailma, mis käsitlevad dementsusse suhtumisega seotud üldprobleeme, samuti häbimärgistamise juhtumiuuringuid ja algatusi selle lahendamiseks. 

88% dementsusega inimestest märkis, et nad on kogenud häbimärgistamist, mis on 5% rohkem kui 2019. aastal.  ADI ütleb, et pidevad väärarusaamad dementsuse kohta säilitavad selle haigusseisundiga inimeste häbimärgistamise.

Häbimärgistamise tõttu eralduvad dementsusega inimesed ja nende lähedased ühiskonnast. Uuringu tulemused näitasid, et 31% selle haigusega elavatest inimestest vältis sotsiaalseid olukordi ja 36% lõpetas tööle kandideerimise häbimärgistamise hirmu tõttu. Lähedaste tulemused olid sama murettekitavad: 47% lõpetas kutsete vastuvõtmise sõprade ja pereliikmete külastamiseks ning 43% loobus inimeste küllakutsumisest.

Hea uudis on, et suurem hulk vastajaid tunneb end häbimärgistamisega võitlemisel kindlamalt kui 2019. aastal. See näitab, et üheskoos saame suhtumist dementsusesse muuta.

Rohkem ollakse teadlikud oma elustiili mõjust dementsuse väljakujunemise riskile: üle 58% elanikkonnast usub, et dementsus on põhjustatud ebatervislikust eluviisist. Arvestades, et 45% dementsuse juhtudest on võimalik edasi lükata või vältida, on see oluline edasiminek.