„Alkohoolsetest jookidest kasvas muu kange ja lahja alkoholi tarbimine, veini ja viina tarbimine jäi samale tasemele, kuid õlle tarbimine langes. Alkohoolsete jookide ostujõud on viimastel aastatel kasvanud, kuna elanike sissetulekud on suurenenud alkoholihindadest kiiremini,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
„Ka 2022. aastal kasvasid alkoholi hinnad 5,9% ja brutopalgad 8,9%, kuid samas suurenes tarbijahinnaindeks 19,4%, mis viis üldkulutused elanike jaoks väga kõrgeks ja vähendas palkade reaalset väärtust. Selle tulemusel jäi ka alkoholitarbimise kasv madalamaks, kui oleks võinud alkoholi ostujõu põhjal eeldada,“ lisas Raudsepp.
Kaupade ja teenuste hindade tõus oli Eesti tarbijate jaoks 2022. aastal väga kiire (+19,4%), samas alkohoolsed joogid kallinesid oluliselt vähem (+5,9%). Veidi tõusid õlle ja viinamarjaveinide hinnad, kuid kange alkoholi hind jäi 2021. aasta tasemele või odavnes. Eesti inimeste sissetulekud 2022. aastal jätkuvalt kasvasid (+8,9%) ja alkohol muutus kättesaadavamaks. EKI arvutuste kohaselt sai 2022. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 6 liitrit viina rohkem kui aasta varem, võrreldes üle-eelmise aastaga saanuks viina enam osta 12 liitrit ja õlut 24 liitrit.
Lisaks soodsale hinnale on Eestis alkohol ka füüsiliselt lihtsasti kättesaadavam. Ligi 90% inimestest jõuaks enda sõnul lähimasse alkoholi müügikohta kuni 10 minutiga. Müügikohti on alates 2020. aastast järjest lisandunud ja alkohol on kättesaadav ka läbi e-kaubanduse ning kiirkullerite. Kui 2022. aasta alguse seisuga oli kehtiv alkoholi müügiluba 9082 müügikohal, siis 2023. aasta mai alguses 9374 müügikohal (+3,2%).
„Tervisele ohutut alkoholikogust ei ole olemas: isegi väike kogus alkoholi päevas suurendab vähki haigestumise riski, rääkimata alkoholitarvitamise negatiivsest mõjust vaimsele tervisele. Üldise palgakasvu taustal on alkohol muutunud kättesaadavamaks ning viimase nelja aasta jooksul on suurenenud ka otseselt alkoholist tingitud kahjud, inimeste haigused ja surmad,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.
„Selle trendi pööramiseks peame jätkama erinevate tõenduspõhiste alkoholipoliitika meetmetega. Ja see võiks tähendada nii füüsilise kättesaadavuse piiramist kui ka alkoholiaktsiisi järjepidevat tõstmist, hoidmaks ära alkoholi odavnemise ja piirates kättesaadavust,“ lisas minister.
Euroopa alkoholi kahjude vähendamise tegevuskavas on lepitud kokku vähendada alkoholi tarbimist 10% aastaks 2025 (baastase on 2010. aasta). Seega selle eesmärgi täitmiseks peaks olema Eestis 2025. aastal tarbimine 10,28 või vähem.