Uuring: iga teine Eesti elanik peab tõenäoliseks enda nakatumist koroonaviirusesse

Uuringu järgi peetakse meetmetest olulisemaks kohustuslikku isolatsiooni nakatunutele ja nende lähikontaktsetele.Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlased viisid suve jooksul läbi kordusuuringu, et hinnata koroonaviiruse levikust tingitud olukorras Eesti inimeste tervisekäitumist ja hoiakuid.

Võrreldes kevadel eriolukorra ajal tehtud uuringuga vähenes elanike stressitase, ent samas üle poole vastajatest pidas enda nakatumist tõenäoliseks.

Koroonaviirust peetakse varasemast vähem ohtlikuks

Esimene andmekogumine toimus eriolukorra ajal 9.–19. aprillini ja kordusküsitlus 11. juuni–20. juulini. Uuringu valimi moodustasid 12 000 Eesti elanikku vanuses 18−79 aastat.

Võrreldes aprillis tehtud küsitlusega, vähenes eriolukorra järgsel ajal koroonaviirust ohtlikuks pidavate vastajate osakaal 86%-lt 78%-le. Mõlemas uuringus sarnaselt üle poole vastajatest (53%) pidas enda nakatumist koroonaviirusesse tõenäoliseks.

Nakkusohtu saab igaüks ise vähendada

Terviseamet juhib tähelepanu, et nakkusohtu saab igaüks ise vähendada. Kõige efektiivsemad viisid nakkuse vältimiseks on haigena kodus püsimine ja tervena teistega distantsi hoidmine, mistõttu tasub vältida rahvarohkeid kohti kinnises ruumis.

Haigusekahtluse korral tuleb hoiduda kontaktist teiste inimestega ning ühendust võtta perearstiga. Mobiiltelefoni saab laadida rakenduse HOIA (Google Play’st või App Store’ist), mis teavitab, kui kasutaja on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga.

Meetmetest peetakse olulisimaks isolatsiooninõuet

Eriolukorra järgsest uuringust selgus ka, et valdav osa (81%) vastanuist pidas Eestis rakendatud koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmeid tervikuna piisavaks.

„Kui eriolukorra ajal pidas iga viies inimene kevadel rakendatud meetmeid liiga leebeks, siis pärast eriolukorda nõustuti sellega vähem ja liiga leebeks pidas meetmeid iga kümnes inimene. Samas 41% vastanuist, eelkõige nooremad vastajad, ei pidanud meetmete jätkamist vajalikuks, mis võib näidata, et inimesed väsivad meetmete järgimisest,“ selgitas TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Vajalikest meetmetest olulisemaks peeti kohustuslikku isolatsiooni nakatunutele ja nende lähikontaktsetele (98%), piiranguid siseüritustele (89%) ja meelelahutusasutustele (82%) ning avalikus ruumis 2+2 liikumispiirangut (71%). Vähem vajalikuks peeti piiride sulgemist (34%) ja alkoholi müügipiiranguid (39%).

Haigestunutesse kiputakse suhtuma eelarvamusega

Koroonaviirusega seonduva eelarvamusliku suhtumise tunnetamine vähenes – iga kolmas vastaja nõustus, et võib esineda eelarvamusega suhtumist seoses koroonaviirusega. Küsimusega nõustunute arvates suhtuti eelarvamusega kõige sagedamini haigestunutesse (83%), haiges­tunu lähikondsetesse (55%) ja tema pereliikmetesse (63%).

Lisaks ilmnes uuringu põhjal eelarvamusega suhtumine maski kandvatesse inimestesse, millega nõustus iga seitsmes vastaja. Pisut alla kümnendiku oli ise tundnud, et temasse oli seoses koroonaviirusega halvustavalt või eelarvamusega suhtutud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.