Vaktsiinide tõhususse usutakse

Ligi 90% vastanutest nõustusid, et vaktsiinid on efektiivsed tõsiste haiguste ennetamisel ja olulised ka teiste inimeste kaitsmise seisukohalt ning nad järgivad vaktsineerimise osas meedikute soovitusi.

36% vastanutest olid enda sõnul Covid-19 haiguse vastu vaktsineeritud mai alguse seisuga vähemalt ühe doosiga. Üle 65-aastastest 77% ja 55−64 aastaste vanusrühmast pisut alla poole. Vaktsineeritute hulgas oli rohkem eesti keelt kõnelevaid uuritavaid, enam kõrgharidusega ning rohkem maapiirkonnas elavaid inimesi. Piirkonniti oli madalaim vaktsineeritute protsent Kirde-Eestis ja kõrgeim Kesk- ja Lääne-Eestis.

Vaktsineeritutest ligi pool olid saanud Pfizer/BioNTech (46%) ja ligi pool Astra Zeneca (49%) vaktsiini. Väike osa oli vaktsineeritud Moderna (5%) ja mõned üksikud Spuntnik V (0,3%) vaktsiiniga. Pooltel  esines enda sõnul vaktsineerimise järgselt kõrvalnähtusid nagu palavik, väsimus, valu vms.

Vaktsineerida mittekavatsevate hulgas oli rohkem põhihariduse ning pigem madalama sissetulekuga vastajaid.

Millistesse ennetusvahenditesse usuti?

Enamus pidas oluliseks käte regulaarset pesu (93%) ja käte antiseptikat (81%). Suur osa vastas, et kannab  kaitsemaski (97%), väldib lähikontakti haigusnähtudega inimesega (88%) ja katab aevastades suu (86%). Pisut vähem nõustus, et väldib koosviibimisi/üritusi ja väljaspool kodu inimestest 2m vahe hoidmist. Vaid 2% vastanutest ei pidanud ühegi meetme järgimist vajalikuks.

82% vastanutest pidas koroonaviirust ohtlikuks või väga ohtlikuks. Viirust pidasid vähem ohtlikumaks muukeelsed ja madalama sissetulekuga vastanud. Mõnevõrra ohtlikumaks hindasid viirust naised, vanemad ja kõrgema haridusega inimesed.

Võrreldes TAI varasemate sarnaste uuringutega oli koroonaviiruse ohtlikkuse tajumine käesolevas uuringus sarnasel tasemel kui eelmise aasta kevadel ja mõnevõrra kõrgem võrreldes eelmise suve küsitlusega (vastavalt 86% ja 78%). Enda nakatumist koroonaviirusesse pidas tõenäoliseks iga teine Eesti elanik ja see ei ole muutunud võrreldes varasemate andmekogumistega (sarnaselt 53% kõigis uuringulainetes).

Pandeemia mõju tervisekäitumisele vähene

Üle poole uuritavatest oli testitud vähemalt korra koroonaviiruse suhtes. Mõnevõrra sagedamini muukeelsed, kõrghariduse, kõrgema sissetulekuga, kes elasid pigem suurema elanike arvuga linnades. Veidi sagedamini oli COVID-19 diagnoosi saanud nooremad, 18−29 aastased mehed. Samas raskemad haigusnähud esinesid sagedamini üle 55-aastaste hulgas võrreldes ülejäänutega. Sagedamini vajasid haiglaravi vanemad uuritavad, kõige sagedamini üle 65-aastased mehed.

Antud uuringute põhjal võib öelda, et pandeemia mõju tervisekäitumisele oli vähene. Võrreldes eelmise aasta tulemustega ei olnud alkoholi tarvitamise sageduses olulisi muutusi. Käesolevas uuringus tarvitas alkoholi kaks või rohkem kordi nädalas 17% vastanutest (eelmisel kevadel 18% ja suvel 16%).

Sarnaselt varasemaga ligi pool toitus enda sõnul tervislikult ja ligi kümnendik pigem ebatervislikult. Sama palju kui varasematel ajaperioodidel (51%) tegeles tervisespordiga kaks korda nädalas või sagedamini.

Viimase 6 kuu jooksul ligi pooltel vastanutest töökoormus ei muutunud, 29% suurenes, 15% vähenes, 2% oli leidnud uue töö ja 1% oli sunnitud puhkusel. Võrreldes 2020 suviste andmetega oli sarnaselt üle poole neid, kelle sissetulek võrreldes eelnevate kuudega ei muutunud. Kuid vähenenud oli nende hulk, kelle sissetulek langes ning suurenenud nende hulk, kelle sissetulek suurenes võrreldes eelnevate kuudega.

TAI läbi viidud kolmanda laine uuring toimus ajavahemikus 13.04−05.05.2021, kui ligikaudu 10 000le inimesele saadeti e-posti teel kutse uuringus osalemiseks. Uuritavateks olid 18−80 aastased Eesti elanikud, kes sattusid rahvastikuregistri loendi põhjal moodustatud juhuvalimisse ning osalesid uuringu eelmistes andmekogumistes.