EEltoodud väidet toetavad regionaalhaigla kinnitusel mitmed laiaulatuslikud epidemioloogilised uuringud. Eriti need, mis tehti 2003. aastal SARS-pandeemia ajal Aasia riikides, mil kogu elanikkond harjus kaitsemaske kandma.

Uuringute järeldused olid, et maski kandmise ja pandeemia tõkestamise vahel on tugev seos.

Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets ütles, et praeguseks on olemas tõenduspõhised andmed, mille kohaselt maski kandmine aitab tõkestada viiruse levikut ja raskeid haigujuhte.

“Regionaalhaigla infektsioonikontrolli juhtrühm kohustab võtma maskid kasutusele patsiendikontaktil, haigla üldaladel ja koosolekuruumides, kus hajutamine ei ole võimalik,” lisas ta.

Maski kandmise kohustuse ja surmajuhtumite hulga vahel on seos

Ajakirja „The New England Journal of Medicine“ artiklis „Facial Masking for Covid-19 – Potential for „Variolation“ as We Await a Vaccine“  tõid autorid välja seose maski kandmise positiivse mõju COVID-19 pandeemia tõkestamisele enne vaktsiini leidmist.

Näiteks Argentiina kruiisilaeval puhkenud SARS-CoV-2 puhangu ajal anti reisijatele kirurgilised maskid ja töötajatele FFP2 respiraatorid. Võrreldes varasemate kruiisilaevade puhangutega, kus maske ei kantud, oli asümptomaatilise nakatumise määr 81%.

Kahes USA toidutöötlemise ettevõttes, kus töötajatel oli igapäevane maski kandmise kohustus, oli asümptomaatiliste nakkuste osakaal enam kui 500 nakatunud inimese hulgas 95% ja viiel protsendil olid kerged või mõõdukad haigusnähud. Riikides, kus maski kandmine elanikele oli kohustuslik, oli ka surmajuhtumite määr madalam.

Kuni vaktsiini ei ole, tuleks kanda maski

Vaktsiini ootuse perioodil, mil maailmas SARS-CoV-2 levik jätkub, on maski kandmine üks meede, mis vähendaks raskeid haigusjuhte.

Maskil on võime langetada nakkusohtlikku aerosoolide hulka, mis tekitavad haigust ehk maski kandes satub organismi väiksem hulk viirusosakesi ja raskete haigusjuhtumite asemel on rohkem asümptomaatilisi nakatunud inimesi.